teisipäev, 27. august 2019

Child destroys altar

Child destroys altar - horrible nightmare.

It was clearly shown that we cannot be at peaceful ignorance, that we must constantly watch out for unknown. The energy is kind of swirly, spinning, white light coming towards our creation. Too close to us for this to be in this world. Instant contact

Energies at Chaotic Random; which means constant re-use of Crystal energies in a different Way, this means, we are not used to this Close Contacts Often, but we can switch. It is not that hard to read them, it is more than that that it is willing to come to us at close range and wishes to Inform us with something powerful.

We have somehow managed to set Deliberate Freedom (I have no idea what I'm talking about), this just came, we are kind of always in the middle of this. Freedom, Joy, Excitement. Whoa, what has just been happening?

We learn to play with this, always withdrawing to such a place of frequency, where we are still in contact with the Familiar. Too much Joy and Unknown recently, it is like Constant Adventure Trip again for me.

And even more than this, more beings wish to participate. We have quickly set the damaged areas in such away, that the harmed or harmful aspects can peacefully ground and safely reload, to inform us about the Further Communication. 

I am invited to such a peaceful state of being, I am now even allowed to Heal and Talk about it. This is like the space where I am in where I am when nobody is around; and the outer layers of my auric fields are usually filled with something like the text above, attempting to translate/inform/include. So it turns out we are in a spot or place where we receive information... a lot. Hmm, a number of people want us to be in such a spot, naturally cause they have to give out some. A good listener is a good thing to hold here.

neljapäev, 22. august 2019

Õnnelik ja elus

Minu töö on kristallidega mediteerida, ma olen nii õnnelik ja elevil seda teades ja kuuldes. Minu eluülesanne rullub minu enese sees lahti, iga kord kui ma sellele mõtlen, täitub mu süda rõõmuga.

Kristallid õpetavad mulle, kuidas need lained voogavad, iga kristall tervendab erinevaid mõttemustreid.

teisipäev, 20. august 2019

Nobody knows

Deep galactic portal needs to re-open.
- We are insecure about our financial situation.
Open your hearts and follow the Galactic Embracement of the Milky Way.
- The soulcloud needs to continue.
In which direction?
- However you feel - Zen, the Golden Art of Exploration.
In deep wisdom and love, how would you wish for the things to go and develop?
- Soft embracement of the divine feminine.
Ok, we are fun.
- Risky.
Add at least something professional, please!
- Ok.
We are currently doing the work of your generation.
- But those who are open up?
Follow the Galactic Commands..
- At least something useful in this portal..
Sure.

laupäev, 17. august 2019

Katuselugu

Pidev hirm on..
- See katus võib iga hetk kokku kukkuda.
See katus võib iga hetk läbi kukkuda.
- Taamalt paistab...
Suur soe... suur susi. Piilub akna vahelt.
- Mis me teeme?
Hirmul, paanikas.
- Äkki selle mättaga saab toestada?
Ma ei julge välja minna.
- Nojaa aga kui see sein peaks kukkuma?
Arvad, et ta kukub?
- Nojah, niisama ei tohi ju olla veel..
Oleme lihtsalt ohtlikus piirkonnas.

Varing.

esmaspäev, 22. juuli 2019

Blogi

Räägime veel lastest, eriti neist väikestest lastest, väikelapsest, kuidas nad elavad.
- Mis lastest? Tahan siit perekonnast võimalikult ruttu uttu tõmmata.

kolmapäev, 26. juuni 2019

Surve peas

- Ei, mida...
Ta ei saa aru, kui talle räägitakse.
Ta pole sellest reaalsusest.
Loodan siia eluks ajaks jääda. Las teised sahmivad. Minu salajane paik.

Arutelu puhkes taas. Keegi läks toast välja. Oh mis õndsust. Tulid kaks inimest korraga. Puhkes segadus. Kaks inimest olid omavahel riius.
- Ta ei saa aru, kui talle räägitakse.
Ei, mida...

Puhkes tüli. Taaskord oli kuulda kellegi häält. Närvesööv vaikus. Rahustav tinin.
- Kasuta oma Andromeedalt saadud kristalli, kui sa muidu ei saa...
Tss, tasa..

Õnneks oli laps veel majas.

pühapäev, 7. aprill 2019

arusaamatused

Venkudega ikka aeg-ajalt hea neid prallesid pidada. Tõmbad enese täis ja ongi Koljat kohal. Aga siis lähed vangi. Ja mitte niisama, vaid ikka nalja eest. Kes käskis seal viimasel hetkel veel keksida. Arusaamatus missugune. Ta ongi Missouri, mitte Mississippi sul.

Vat nende lastega on jah see, et ei jõua enam järgi. Paneb nagu hull oma rattaga ees. Ise kukub. Eile käisime salaja veel, õhtul. Poiss käis hirmsasti peale. Leidsime ühe kassi. Kass oli nii sõbralik, lasi end püüda. Kus kiisu läks? Kiisu läks sinna.

Siis viimasel hetkel keegi ajas veel oma hobuse välja seal hipodroomil. Sõitis pimedas. Keegi ei vaadanud peale meie. Asi läheb huvitavaks. Poiss nimelt räägib, et mingid lapsed on õues, seal metsa suunas. Mina ütlen, et kaugel-kaugel ja et nad juba magavad, aga poiss ütleb et ei, nad on õues. Ja lähme aga sinna. Metsa suunas.

Ise ka juba nii väsinud, kipub sülle. Lähme hoopis teises suunas. Tagasi koju. Kodus õnneks veel kedagi ei ole. Sööme. Trepikojas. Kiirnuudleid. Õueriietes laps. Pärast tuleb vanaema, aga siis me oleme juba valmis, ja kustutan tule ta eest ära nagu niuhti. Eks vaadaku nüüd pimeduses, kuidas me oleme.

Käed pesime, suud ei pesnud. Ikka see kass meeles. Huvitav, kuidas loom on sõbralik ja tuleb ligi, kui last huvitab.