Tol hommikul kui me põgenesime lasteaiast.
Kasvataja hüüdmas meile järele
Tema abitu käsi sirutamas
Haaramas tühja
Lapsega väravast välja
Tuhatnelja
Kuni eemal
Kristallselges udus
Keset kõnniteed
Mediteerimas
Vaid tõukeratas toeks
Sul oli hea
Jooksmas mööda tänavaid
Galaktika seljakott seljas
Otsustavalt liikuva lapse järel
Meil oli hea
Ta ei vaata parasjagu
Oot mis sa ütlesid
Ei enam kunagi
Me naase.
Kuid siiski
Koju jõudes ema
Viis lapse tagasi.
Läks ise kaasa
Nii settib see
Halb ütlemata lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar