pühapäev, 22. juuli 2018

Must on minu nina ja kollane mu keel

Noh et pmst ongi nii et see Lesbian oli nagu seal ja siis vaata ette, järgmine dialoog umbes:
"Kas sul kodus vett on?"
"Kraanikauss on avatud jah."
Noh pmst vennad kõik lähevad minema onju. Avad akna. Kuuled kuidas sajab vihma rahet.

Psühholoogilist kontrolli ei läbinudki kusjuures. Vennad lihtsalt nagu niisama eksivad metsa. Keegi vaatama ei lähe. Pärast tuleb välja et Tõstamaal nagu mingi küla tekkinud. Suht haige.

Kopterid kõik tiirutavad, särki-värki. Vennad umbes nagu lihtsalt niisama bussijaama putkas. Saavad aru et kui politsei tuleb, muust mitte.

Lähed edasi seal see must kraan vaata. Keerad lahti onju. Hakkab ilgelt mingit naftat jura pritsima.

See atmosfäär jah kerge. Tekib siuke tuttavlik Skype-i feeling et kus nagu rollercoaster läheb hälbivaks nii-kuidas-jumal-juhatab käest ära.

Vennad muidugi keeravad džiibiga ette. Kõik küsima, et: "Kuule kas siin mingi imaginery pidu kuskil?" Ütlen jah jõin siin suht üksi, esimene auto rsk mida näen 60 aasta jooksul. Noh et parklaid pole veel.

Siis ongi see algus nagu. Ruloo rullub lahti. Tinasõdurid aknalaual. Esmaspäev. "Kuule kas sa sealt Selgeltnägijate Tuleproovist tahad osa võtta?"

Muidugi lähed sinna. Räme pidu igalpool. Vennad lihtsalt umbjoobes. Tore kõik.

See ongi see meie lihtne elu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar