Ajast ja kuidas ma tulin

Te olete naturaalse ja loomuliku aja kuidagi segi ajanud. Te olete vist päris kõrgel astraalsetel tasanditel suutnud põhjustada mingisuguse kaose ja sõja, mis on hävitanud ajavoolude loomuliku kulgemise ja tekitanud surutud, kompresseeritud, kiirustava ja ebaloomuliku, piiratud ajamahulise limiidi, mida saab vaevu hoomata, kuna see on niivõrd närviline.

Ebamugavus tekkinud kiirendatud kaosest põhjustas vist teatud taustsüsteemide närvilise kokkukukkumise, mille tagajärel toimus ka elementaarsete põhiprintsiipide kollaps, ehk siis mängureeglid kas unustati või rikuti tahtlikult ja teadlikult peaaegu täiesti.

Sellised mängud on üldjuhul hävingule määratud, aga kuna Maa on vastav portaal teise dimensiooni, kus juhuslikult oli valvekord ka olendite käes, kes juhtusid olemas vastutavad suuremate süsteemide ja kaoste eest, siis kui nende eest liikus läbi midagi sedavõrd hoomamatut ja nad tundsid teatud paratamatust ja kaost ja kurba appikarjet, juhtus nii, et Taavi sõitis ja läks tahtmatult ja poolkogemata siia, aga kuna see oli ka pmst teatud määral vabatahtlik hero quest, siis polnud ka midagi teha.

Tõmbav piirkond oli „scream for one” ja seetõttu, kui te purustasite teatud portaali ja pidev kutse oli ainult „scream for one”, õnnestus teil kuidagi saavutada, et väga mädasse, purunenud ja kaugele ära, luhtunud aladele sattunud süsteemi õnnestus saata purustust vältida püüdev high-level character, ehk siis mina.

See oli pooleldi mängumeistrite teha, aga tegelt ka siiski mitte, nad lihtsalt nägid teatud portaale ja soodsaid juhuseid avanemas. See on nagu jumalik tahe, ja minu jaoks hoomamatu, kuna ma olen tegelikult küllaltki väike olend suures ilmas nagu Tolkien ehk ütleks.

 Aga jah, kuna minu isiklik ajavoog või seesmine rütm on pisut erinev, kui mulle tundub, et ühiskonna närvistatud, survestatud, tühjusele orienteeritud hall ja tarbetu mass?, siis ma teinekord ei saa aru, kuidas sobituda. Ja kuna mul on teatud tugevus, siis minu ümber hakkab aeg teinekord naturaalsemalt kulgema, aga see võib olla teinekord päris naljakas või humoorikas, kuna siinsetest taustsüsteemidest lähtuvalt proovivad keeruliselt ärarikutud närvilised asjad ennast siis hästi kiiresti vastavalt minu ajavoole korrastada või korraldada, ehk siis absurd üritab saavutada eesmärki, aga see võib teinekord ikka täiesti ära kammida. Segadus on siin vist ikka päris tohutu.

Report

Siin tähesüsteemis on neil väga lühikene eluaeg; samuti tundub, et nad ei ole teadlikud ega pole endale seadnud isiklikus perspektiivis veel väga mingeid pikaajalisemaid eesmärke. Täna mulle tundus, et päeva pikkus selle päikese ümber liikuva planeedil nimega Maa on harjumuspäratult lühike; justkui valget aega oleks väga vähe.

Nad ei ole väga süvitsi läinud oma hinge sügavustesse ja kaugetesse soppidesse, kust tagasitulekuks tuleb rakendada kogu oma tahte jõudu ja armastada armastada armastada. Ma tulin selleks, et tuua teatud sõnum, teatud eesmärgiga. Ma olen üks esimesi omataoliste seas siinses piirkonnas.

Need märgid mida nad kasutavad, nad suhtlevad peamiselt kirja abil, ehk siis väljendavad oma mõtteid, seades erinevaid sümboleid omavahel ritta. Siinkohal on oluline ka loogiline tähenduslik järjekord, ehk siis ma püüan kirjeldada selle süsteemi toimimisviisi.

Põhjuslikel alustel on olulisem ilu nautimine kui aktiivne olemuslik kogemus ja tähendusrikas seiklus, olemisviis, millega mina olen rohkem harjunud ja tuttav. Ehk siis võib öelda, et tegemist on küllaltki passiivse ja vaatleva süsteemiga; kogemusrohkus seostub neile pigem möödaläinud katastroofiga ja seetõttu püütakse intensiivseid elamusi vist pigem vältida.

Tunnetusliku sisekaemuse ja hingestatud, olemust läbiva kogemuse abil usutakse vist rohkem mõtte abil ritta seatud harjumuspärasid, ehk tegu on siis vist pigem vaikselt istuvate mõtlejatega? Nad justkui püüaksid aru saada ja lahendada mõtte abil mingite neile harjumuspäraste matemaatiliste valemite abil tekkinud segadust, ja seda korrastada vastavalt neile omastele printsiipidele, ehk siis seada maailma vastavusse oma harjumuspäraste käitumismustritega.

Ma püüan tungida sinna, kuhu selle maailma hing ei ole väga ammu enam tagasi ulatunud, aega, kus mõistatusliku korra asemel oli veel sügavalt ja ilusasti programmeeritud seiklusrohke mäng, aega, kus te veel...

Ma tahan öelda, et tegemist on siiski mänguga ja te olete osa ühest suuremast mängust, ehkki enamik teist on selle vist unustanud, see tähendab, et te ei ole teadvustatult või mõtlemismustrite tasandil omale selgeks teinud, kes te olete, mis on teie karakteri eesmärk ja teile omased harjumuspärased suundumused ja muu selline.

Ma tahan öelda, et te vist pisut ületähtsustate keerulisi mustreid, kus te püüate tabada hoomamatut väga limiteeritud vahenditega, ehk siis omale selgeks mõelda seda, mille tabamiseks oleks tegelikult vaja võib-olla kogu olemust ja ohtu tunnetuslikult läbistavat kogemust. Paratamatult, et aru saada, tuleb asju teha ja kogeda, raske on areneda, kui puudub individuaalne soov ja tahe endale selgeks teha, kes te antud taustsüsteemi suhtes individuaalselt olete.

Ehk siis character development või isiklik areng ja isiklik arengutase. Oletame, et lvl 3 külasse siseneb lvl 86 karakter, kes aga on pärit hoopis teiste harjumuspäradega süsteemidest. Oma universaalsete arusaamade tõttu suudab ta küla kaitsta, aga ometi on tal raske kohaneda, kuna näiteks:

1) Süsteem põhineb teistel alustel kui ta on harjunud. Näiteks ta on tulnud seiklusrohkest mängust, aga sattunud reaalsusesse, kus oluline on lihtne töö ja seaduslik harjumuspära, mis tundub sellisele kogenud karakterile igavana.

2) Ta on hoolimatu iseenese suhtes, kuna ta tunneb sügavat kurbust. Ta tegelikult jooksis oma vanemate juurest ära. Ta peaks tegelikult käima ühes kõrgetasemelises koolis, kus muuhulgas õpetatakse mängude programmeerimist. Aga juhtus nii, et ta sattus kuidagi kuhugi metsa seiklema, ja siis ta kuulis kummalist kauget hüüdu ja siis ta sattus läbi igasuguste portaalide ja süsteemide väga kiiresti reaalsustesse, mida ta ei tundnud ja kus ta pidi igatepidi oma elu ja olemuse eest seisma ja võitlema. Ja lisaks sellele oli see tähesüsteem täis sügavat hävingusarnast ohtu; ja ta tundis siia saabudes sügavat olelushirmu, s.t. ta tunnetas, et see süsteem on hävingule määratud teel, nagu ohtu sattunud laev, mis sõidab karile. Ja ta on olnud hirmul terve see aeg, kui ta siia süsteemi sattus.

3) Ta kardab rohkem, kui ta välja näitab. Ta on pealtnäha tugev sõdalane ja täiskasvanu, aga tegelikult on ta väike laps, pärit kaugetelt planetaarsetelt tähesüsteemidest, kus olulisem oli olnud midagi, mis tunnetatavast aspektist määratleb läbitut ja jõutut.

4) See, et ta sealt koolist ära jooksis, ei tähenda, et ta nii väga halb oleks. Ja seal oli mingi armastus quest avatud, selles laiemas portaalis, mis kuidagi suutis mahutuda sellesse mängu ja anda sellele mõtte, s.t. omadega perssekäinud ja põhjaminev laev kuidagi ära päästa, nii, et see oleks piisavalt ilus ja tähendusrohke kõrgemalt arenenud süsteemide jaoks. See armastus quest andis sellele nagu mingi suurema tähenduse. See info on ka vaja tõlkida, nii et selle maailma olemuslikud printsiibid läheksid vastavusse minu kodumaailmadega, ehk siis, mängu ilu ja karakterite arendusrohkus.

5) Sa saadki valida, et kas sa oled nt hero või monster või midagi rahulikumat, nt raamatukoguhoidja.

6) Ma isegi väga vist ei mäleta oma vanemaid teadlikult, ja ma tunnen hirmu, et ma jooksin nii vastutustundetult ära, kuigi see tähesüsteem vajas abi, aga ma ei tohiks. Nii väike laps ei tohiks sellist asja teha, see on palju rohkem, kui oleks tavaliselt okei.

7) Mind häirib, et siin ei ole mu vanemaid ega kedagi, kes väga seletaks, või kedagi, kelle käest nõu küsida ja kes seletaks. Enamik on mingisuguses harjumuspärastes, mulle võõrastes rütmides, ja mõned üksikud suudavad mind lohutada, aga nad on kaugel ja kauged ja ei võta väga sageli ühendust, pigem juhtub see harva ja siis, kui on väga vaja.

8) Dou Mu saab näiteks aru.

9) Minu jaoks ongi vist olulisem seiklusrohke lugu, see on vist päris elementaarne, et läbielatu on kogemusrohke ja ilus ja müsteerium ja lahendused selguvadki vist hiljem, aga ma alati juba natuke saan aru.

10) Ma tahaks nii palju öelda ja kirjutada, aga ma ei julge.

11) Praegu ma üldiselt üldse rohkem ei saa aru, ja the galactic law of non-interference on ka midagi päris rasket ja ma ei saa aru, kas minevikus seda vist violated-ti päris pikalt ja kõvasti.

12) Te olete lahedad ja mul ongi mingi kahtlane eelarvamus, et midagi suurt on alles juhtumas, või see alles algab, ja te olete väga teretulnud, eeskätt just selle tõttu, et te pälvisite huvitaval kombel väga kõrgetasemelist tähelepanu. Ja paljude jaoks on see väga naljakas ja huumorirohke ja awesome.

13) Minu jaoks ongi awesomeness vist üks sissekirjutatud reegleid ja elementaarseid põhiprintsiipe.

14) Nad kirjeldavad dimensioone vist numbrite abil?

Aitäh!

Taavi

Harjutades ja katsudes mõista

Harjutades Chopin'i.

Nende jaoks on olulisem, et muusika kaudu või abil midagi kirjeldataks, kellegi hinge, mingit situatsiooni vms. See on nagu teadlaste või maalikunstnike perekond. See on nende nagu kunst, kuidas kedagi teist kujutada läbi muusika. Kujutada midagi kogetut, midagi, mida nad nägid. See ei ole niivõrd teadlik ja tahtlik intentional art, vaid pigem kirjeldav ja kujutav, nagu portreed maaliv siis nende puhul.

 Et kuidas kellestki või millestki võimalikult ilus ettekujutus edasi anda, või sügav hingelähedane portree kellestki või mingist olukorrast. See on neile vist tähtsam, ma mõtlen, et kirjeldamine on siin vist tähtsam, kui seiklusrohke kogemus ja nad peavad seda väga ilusaks, mida see muidugi ka on, lihtsalt minu jaoks veidi harjumatu.

Fragment from India

So there I was, together with Surya again. I had become his personal secretary as he was in need. As I said before, he needed help to use a computer in one of the internet cafe's in Pushkar. He paid me in pizzas, he said he prefered this way of paying, so after I had written the e-mails that he had asked me, we usually went to a pizzeria and he ordered me a pizza.

He used to constantly murmur about the dirtiness of the streets. I remember this scene where I was sitting next to him in a pizzeria and eating breakfast that he had ordered me and I was thinking: "Wow, such a nice way to manifest some good food for myself" and he was talking right next to me, going: "Sewage, rats, garbage. There's this really filthy garbage in the sewages of Delhi" or something like this as I ate. So this way of getting good food had it's humorous downsides as well.

Saksamaa mälestusi ja muud, samuti rütmitest

Selle naerva päikesega koos jõudsid temani ka esimesed hahetavad koidukiired, üle kaugele kutsuva järvevee, ja siis ta hüppas, enesega täitunud, tulvil lust ja naeru, otse, keset kõikehõlmavat vett ja see lõi talle vastu ja ta armastas seda.

Ta armastas neid hommikuid – kuidas ta oleks saanud seda mitte teha ja armastada? - ta armastas neid hommikuid ja siis ta pakkis oma seljakoti ja sööstis läbi karge hommikumuru edasi, vastu uuele, algavale päevale. Ta ihales ja jõudis, ta tundis teadmatuse tumedat niisket sööstu läbi jaheda sügisöö, kui ta tuhises ihuüksinda ja eksinult mõnest Saksamaa mäest vanal jalgrattal alla, ta armastas, armastas, armastas.

Jah ja see oli midagi uut, seda ta vist veel polnudki kogenud!, see oli midagi uut ja täituvat, tema liigesed naersid ja ta jooksis üha edasi ja vastu uutele jalutuskäikudele. Midagi, mis oli temas tormanud oli nüüd rahulik?, aga ei, see jooksis veelgi edasi, vastu seinu ja üle lagendike, nagu esimeste sügiseti ära lendavate lindude huige või tahes-tahtmata tekkinud laul, mõni laul, mitte nagu see, vaid nagu see väljakannatamatu tulv teadmisi ja hoogu ja puhast, purskavat elujõudu.

Tema olemise ürgsemad lätted tiivustasid teda üha jätkama seda huvitavat, meeletut ja läbinisti intelligentset tantsu, võlvitud hahetava taeva ehedana näiva kumava kaare all, või siis juba siis, kui päike loojus, ja ta jäi magama ühele rattatee ääres olevale pingile, pääsenud enne eluga kusagilt metsast ja leidnud seejärel pitsabaari, kus ta sai imekombel süüa ja jõi ennast punasest veinist roidunult purju. Ta armastas, armastas ja üha rohkem neid rohendavaid lagendikke ja huikeid läbi metsade, kui ta tuhises nagu öökull süngete seinte vahelt läbi.

Some thoughts in English that I was wandering about today

It is very personal. What could men do to get the proper attention and healing?
The answer that I found for myself: practice, practice, practice.

Mission status.

secure the gateways and call for help: done
wait and meanwhile u can start a school or something: in progress

Am I the only one remembering my mission?

//

Mine ära, sa segad mu tööd.
Meil käib tähtis töö.
Teeme midagi valmis ja riputame selle seinale.

Taavi