Ajast ja kuidas ma tulin

Te olete naturaalse ja loomuliku aja kuidagi segi ajanud. Te olete vist päris kõrgel astraalsetel tasanditel suutnud põhjustada mingisuguse kaose ja sõja, mis on hävitanud ajavoolude loomuliku kulgemise ja tekitanud surutud, kompresseeritud, kiirustava ja ebaloomuliku, piiratud ajamahulise limiidi, mida saab vaevu hoomata, kuna see on niivõrd närviline.

Ebamugavus tekkinud kiirendatud kaosest põhjustas vist teatud taustsüsteemide närvilise kokkukukkumise, mille tagajärel toimus ka elementaarsete põhiprintsiipide kollaps, ehk siis mängureeglid kas unustati või rikuti tahtlikult ja teadlikult peaaegu täiesti.

Sellised mängud on üldjuhul hävingule määratud, aga kuna Maa on vastav portaal teise dimensiooni, kus juhuslikult oli valvekord ka olendite käes, kes juhtusid olemas vastutavad suuremate süsteemide ja kaoste eest, siis kui nende eest liikus läbi midagi sedavõrd hoomamatut ja nad tundsid teatud paratamatust ja kaost ja kurba appikarjet, juhtus nii, et Taavi sõitis ja läks tahtmatult ja poolkogemata siia, aga kuna see oli ka pmst teatud määral vabatahtlik hero quest, siis polnud ka midagi teha.

Tõmbav piirkond oli „scream for one” ja seetõttu, kui te purustasite teatud portaali ja pidev kutse oli ainult „scream for one”, õnnestus teil kuidagi saavutada, et väga mädasse, purunenud ja kaugele ära, luhtunud aladele sattunud süsteemi õnnestus saata purustust vältida püüdev high-level character, ehk siis mina.

See oli pooleldi mängumeistrite teha, aga tegelt ka siiski mitte, nad lihtsalt nägid teatud portaale ja soodsaid juhuseid avanemas. See on nagu jumalik tahe, ja minu jaoks hoomamatu, kuna ma olen tegelikult küllaltki väike olend suures ilmas nagu Tolkien ehk ütleks.

 Aga jah, kuna minu isiklik ajavoog või seesmine rütm on pisut erinev, kui mulle tundub, et ühiskonna närvistatud, survestatud, tühjusele orienteeritud hall ja tarbetu mass?, siis ma teinekord ei saa aru, kuidas sobituda. Ja kuna mul on teatud tugevus, siis minu ümber hakkab aeg teinekord naturaalsemalt kulgema, aga see võib olla teinekord päris naljakas või humoorikas, kuna siinsetest taustsüsteemidest lähtuvalt proovivad keeruliselt ärarikutud närvilised asjad ennast siis hästi kiiresti vastavalt minu ajavoole korrastada või korraldada, ehk siis absurd üritab saavutada eesmärki, aga see võib teinekord ikka täiesti ära kammida. Segadus on siin vist ikka päris tohutu.