pulss

Anna mulle andeks
kui sulle nimelt
haiget tegin

Väitsin,
et vabadus
on tähtsam

Anna andeks
kui rebisin
endid lahti
vabanda
kui kustusin
viimaste seas

:::

Sööstes läbi öö
silmad
kahtlaselt hajevil
teemantina
laskudes
sügavusse

Põllud on
lahti
ja
järsaku tipult
veereb
kivi

Hommikuna
tõusis
muusika
videvikus

Liikudes aeglaselt
nagu vesi
kunagi
ei teeks
kahtlane?

Mis see siis on?
Südame rütm?
Tähenduseta valss?
Korvamatu kahju
laastades
tuhandeid maid

Silmis iha
hinges
üksainus
põlev soov
näha veel üks kord
tähti

Kartes
et iga
vastutulija
põletab
igatsusest
tulvil
hinge
lõpuni

Joobudes
rahust
ja
muudest
asjadest,
tänamatutest
sõnadest
verest huulil

Ja luudest
kui neid järada