Vaata, nad kõik suht närvis ja ärritunud siin. Igaühel oma tajud. Pole suutnud veel head ühendust ega kontakti saada. Jõuravad niisama ringi. Sekkuvad üksteise töösse. Vahivad tühja või katsuvad ärritunult millestki aru saada.
Ega midagi head sealt ei tule. Pigem nad nagu segavad üksteist või sekkuvad tahtlikult teise inimese elusse, teiste inimeste eludesse, tahtega midagi nagu leida. Eks nad mingit inimlikku kontakti ilmselt otsi. Aga mingu eemale. Ärritus kasvab. Viha muutub jõuetuks sooviks kusagilt läbi murda. Ent tulutult.
Rahu saabub ainult siis, kui kuidagi leiame ühendlüli või ühenduskoha oma väljade vahel. Nii et me enam liiga palju ei käi teineteisele närvidele. Ei mõista teise käitumist hukka. Katsume aru saada, mis taju või mis õrn peentunnetus parasjagu tal vigastatud on siis. Mis põhjustab ärritust ja valu.
Nad pole harjunud kuidagi veel ennast kuidagi rahustama tervendama. Ega nad nii naljalt nüüd ka sügavasse rahusse ei tõmbu nagu sina. Proovi neid siis kuidagi mõista siis.
Aga ma vihkan neid. Miks ma peaks tahtma nendega üldse suhelda.
- See on loomulik kaitsekiht. Loomulikult sa alguses vihkad neid.
Siis ma ei lähe ju nende juurde.
- Lähed ikka. Neil just ongi vaja suhtlust.
Mingu perse.
- See vallandab jah instinktiivset viha suht ruttu. Kogu olemus hakkab vastu.
Noh, kuidas sellest rütmist siis välja murda? Olen ikka proovinud sinna seesmise rahu ja heatahtliku kuulamise suunas.
Vaata, nad lihtsalt kuidagi on ärritunud. Küll nad maha rahunevad. Leiavad mingeid asju, mida teha.
Sul on erakordne võime kõik mõtted nullmõtteks tühistada, kui sa tahad. Küll te hakkama saate. Neil ju ka sulle ikka palju anda. Vahetate tajusid vms.
-Tead, mingu nad lihtsalt perse. Ma ei taha enam nende juuresolekul kunagi olla.
Kust selline grupiviha pärit siis?
-Mul kogu selle grupi energiast tugevalt kopp ees lihtsalt. Kaua vist keegi ei jõua olla siin. Ma ei imesta et teil halvasti.
(Ei talu, kui keegi ära läheb)
Tead, paras sulle, et sa kannatad seal. Tõesti. Oma viga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar