Olgugi, et kogenemata, suutis ta oma varjatud tajudega suht palju ära teha. Ta sai aru, kus mis hetkel olla. Mitte nagu teised, kes pidevalt üksteist "ründasid". Nimetasid veel suhtluseks seda.
Parem oli ära oodata kui mürgised nähud ja muidu-teravused veidike lahtusid ja siis lihtsalt katsuda vaikselt oodata. Ehk "tuleb" keegi ise su juurde.
Siis algab vaikse rahu loomine. Tasakaalustame struktuuri. Kogu struktuuri. See on ju lahutamatu. Stressirohkeid vaimusid täis.
Kellelegi ei mahu pähe, kui sa ärritunult läbi murrad. Kui aga tahad süvatasandi rahu, võta see.
See kohv maitses jõle hea muide. Katsetasin muid variante ka. Üldiselt, mida aeglasem ja ettevaatlikum, seda etem. Suht lampi panen praegu.
Tasa-tasa. Ole nüüd... tsss... tasa. Katsume kuidagi... ehk kiiaaiii murrab läbi... näe tuligi. Ühendumine kõrgema minaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar