ärritus

"Kuigi ma saan sinust aru ja sa mõistad mind, on sinus midagi äraütlemata kriitilist, minu arenenud tunnetusliku meele suhtes."
"Ma lihtsalt püüan mõista, kas sinu ärritus on kuidagi mõeldud..."
"Millegi jaoks?"
"Ärritus siis jah selline võimas relv või vahend meie ülierutunud tundekehas."

Seda ei pea kasutama. Kui seda kasutada, ta põhjustab lihtsalt loomuliku meele ühendumist naturaalse meelega, omakasupüüdliku instinktiga saavutada parem eelis. (pilt päikesest)

Instinkt saavutada parem eelis on siis jah kohatu, ehk siis on olemas tuntav ja tajutav ka kõrgematel tasanditel.

"Nüüd siis vist jah väga suur häire onju?"
"Aga mis põhjusel?"
See on nagu lihtsalt ärrituse-põhine foon eesmärgiga saavutada kiiresti parem eelis. Seda on jah ülevõtmiseks juba päris palju kasutatud.

Põhiseaduslikul sagedusel ärritus tegelikult otsib vastast, norib tüli, küsib n.-ö lööki. Tahab nagu vastast omale kõrgemalt tasandilt.

Saagu. Neid on palju.

"Ärritunu tahab vastust kiire löögi näol" on siis jah levinud seisund, olukord või element. Ainult juhul, kui sa jumaldad lähedast inimest piisavalt, et teda sellises seisundis mitte lüüa, ("sai paugu kirja"), on võimalus situatsioon konfliktist mujale juhtida. Seda on raske teha, kuna ärritus üldjuhul tahab vaenu.

Hirm on tai chi's siis üldiselt jah nagu selline põhjus mitte tüli norida. Ehk siis, kui ärritunud inimene kardab piisavalt, siis ta ei ründa. Seda hirmu ei tohiks ja nüüd sealt kohe "ära võtta", vastasel juhul olemegi juba otseses konfliktis hullumeelsega. (Ehk siis inimese tervislik seisund "rohkem laastatud")

Aitäh.