Võingi vist rahulikult omi asju teha ja mind austatakse ja respekteeritakse selle eest, et ma lihtsalt olen tugev ja iseseisev, individuaalne, tasakaalukas ja rahulik. Ma lihtsalt olen ruumis ja teen omi asju ja juba see saadab teistele selge signaali: kõik on korras, võib rahulikult süveneda ja omi asju teha.
Kui inimesed kohtavad kedagi teist, kes on iseendaga rahul ja seesmiselt õnnelik (erinevad astmed: särab seesmisest õnnest, sügavas rahus jm), tõmbab ka neid selles suunas (seesmine rahu ja isiklik õnnelikkus, suutlikkus ärevates olukordades rahulikuks jääda) ning ehk saavad nad siis maailma asjadest paremini aru. Nende elamine muutub veidike kergemaks, nad ei põhjusta enam enestele nii palju ärritusi ja ei ole ka enam nii häiritud välistest teguritest.
"Kõik on korras ja hästi" saadan ma oma rahuga ja kohalolekuga sellist sõnumit.
...
Sädeleva valguse taustal oli raske näha teiste galaktikate poole saadetavaid kiiri, mis lendasid mu kätest hämmastavalt jõudsasti, seksuaalenergiast laetud, püüdmatult ja palju kõrgematel sagedustel kui siinsete tähtede ja valgusallikate tasased jõud.
Universumis on teisigi valgusallikaid kui meie päike või elektrilised tuled. Mõned neist valgusallikatest on seesmised ja nähtamatud ja nad asuvad meie kehas ja olemuses, sügavamatel tasanditel.
Saadetava energia kiirus valitakse vastavalt vajadusele ja olukorrale. Maht ja sisalduvad andmed võivad olla mitut laadi. Palju sõltub ka saatja-vastuvõtja omavahelisest suhtest (elu, asukoht, arengutase, eeldatav teadmiste ja usalduse tase).
Saadetavad andmed võivad kirjeldada planeedi ja galaktikate emotsionaalset-hingelist seisundit, erinevaid valguskoode või teadmismustreid (mõttelaineid), mis sisaldavad ülehelilisi, s.t. dimensioonidevahelisi andmeid.
Valgusallikate taustal oli teistel raske näha ja tabada mitut olulist asja.
Esiteks, toimus kiire hingede vahetus erinevate kehade vahel, vastavalt vajadusele, võimalustele ja oskustele (pettemanöövrid nt). Teiseks, kosmoselaevad, kes olid kogunenud meie kohale taevasse. Taevas hakkas aeglaselt avanema. Tähesadu?! Aga ei - allapoole hakkasid laskuma galaktikatevahelised laevad kaugetelt tähtedelt ja kõrgetelt sagedustelt, kus ilu kui selline on suur ja elamise esteetiline väärtus võrreldes meie praeguse ühiskonnaga (hallid linnad, autod jm) küllaltki kõrge.
Olin selleks aastaid valmistunud ja treeninud. Kuidas ma teadsin, mida teha? Minu sees olid valguskoodid, sügaval alateadvuses, seda võib nimetada ka muusikaks. Ehk siis - intuitiivselt suutsin koguda ja kogeda oma alateadvusest läbi ülipuhta seksuaalenergia ja selle abil vajalikku teavet (planeedi ajalugu, hetkeolukord jm ("Tere, tsau, tantsime siin kallimaga")) ja seda kiiruga teiste pea kohal olevate kosmoselaevade ja tähtede suunas saata.
Energiavahetus toimus ka vastupidiselt, suutsin oma silmadega hämmastaval kombel koos prana-hingamisega ülikõrgelt tähtedelt tähevalgust allapoole zuumida, endasse võtta ja lõkkesse saata. Samuti võisin võtta ühendust tähtede ja Kuuga, ehk silmadega saatsin energiat tähtedelt Kuu suunas ja sealt otse läbi südame ja tundekeskuse teisteni. Kõik käis väga kiiresti ja oli natuke võitluse moodi, kuna ümbritsevaid ebapuhtaid energiaid oli palju, ja nii mõnedelegi ei meeldinud meie selline infovahetus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar