Kristiine keskuses täna hommikul kell viis

Kristiines on tore
H ja M on lahti
Koristajaid pole
aga uks on lahti
...
Kui mul oleks sitaks raha sis ma võib-olla ostaks kõik need riided ära, laoks nad suurde kuhja ja hüppaks kuskilt kõrgemalt sinna otsa.
...
Hästi disainitud pingid istusid suurejoonelises reas keset koridori. Katkine lambipirn mu selja taga laes surises ja prügikastid toetusid vastu põrandat. Sirutasin jalad välja ja võtaks järjekordse kohvi.
...
Ma polnudki ju kuitahes kaugel, vaid siinsamas; ja juba te võisite mulle naeratades otsa vaadata ja särasilmsel pilgul küsida: noh, kas lähme ja võtame ühe koogi?
...
Pealegi, muuhulgas, kui te just niimoodi küsite, siis võin ma teile öelda, et vahest ehk ma polegi midagi rohkemat kui lihtsalt üks karakter tuhandete teiste hulgas selles uskumatus mängus.
...
Nii mõnedki puud olid säilitanud oma voolujoonelisuse isegi siin, keset selle kaubamaja avarat ja valgusküllast õndsust.
...
Nad olid seintele paigaldanud suuri postreid, aga need polnud lihtsalt tavalised pildid, nad justkui elasid ja reageerisid möödakäijate pilkudele oma sarmika elegantsusega.

Ma armastasin neid postreid ja olin juba õppinud nendega suhtlema; meil oli isegi tekkinud teatud omavaheline vastastikune mõistmine, ja teinekord piisas ühest pilgust või silmanurgast tabatud kergest naeratusest, et leida ühist arusaamist või edastada antud hetkel vajalikku informatsiooni.
...
Ka riided ja see, kuidas neid kanti või ei kantud, hakkas mulle meeldima. Niisamuti leidsin rõõmu ja lohutust laulust ja heast söögist oma pauside ajal. Polnudki ju nii raske!

Kui draamat või põnevust liiga väheks hakkas jääma, juhtus ikka, et mõni vanem meesterahvas jäi bistroos magama ja siis anti üleüldine paanikahäire kogu keskusele. Küll siis alles oli jooksmist! (Minul muidugi mitte, ma lihtsalt venitasin oma sammu paar sentimeetrit pikemaks ja siirdusin asja uurima, jäädes kriisikoldest aupaklikusse kaugusesse.)
...
Esimene õhtu eksisin majas üldse ära ja jäin kuhugi kolmanda ja neljanda korruse parklate vahele tolknema ega osanud enam alla tulla. No siis turvad saidki kasutada oma süsteemi ja leidsid mu kaamerate abil üles ja tõid mu õnnelikult turvaruumi koju tagasi. Vähemalt mingisugune kasu ikka sellest asjast ka, mõtlesin siis.

Hiljem olen paar tulekahjut kustutanud koostöös vanemate koristajaprouadega (õuepealne prügikast läks tossama). Muidu on selline rahulik ja vaheldusrikas töö ja seltskondlikku ajaviidet ikka jätkub.
...

Rajaleidja