Practicing the joy of compassion in Pushkar // Rõõm kaasatundmisest

What I did in Pushkar continues.

So the next morning, and back to work again! But the instructions were a bit unsure and kind, so I found a lot of time and permissions to just wander around on my own for quite a while.

I went to the rooftop cafe' of the Moon Lake guesthouse, and among some other books (Hesse's "Steppenwolf" I remember), there was "The Joy of Compassion". So I pick it up and it was one of the most awesome things ever written.

There was this example or statement that when you give something to somebody in a really pure and devoted state of being, it will come back to you 100,000 times or something. This book was written by a wise monk so I gave a lot of credit to what he said. I instantly jumped up, ran to the street and gave 10 rupis to a beggar, attempting to stay in as pure and devoted state as I could.

He was really happy and grateful and I was also very joyful and delighted to see him in that graceful and happy state. I don't know how to describe these states or feelings, but it could be something like: "the joyous heart that smiles all the time and wants to dance".

Last night when I was here in Tallinn I felt such a relief that before going to sleep I thanked the world for few seconds before going to bed. Being grateful to what already is is one of the most wonderful practices, it lets the energy flow through you, easily and freely. They say it brings joy and abundance but I would rather say that it actually reminds you that you already have joy and abundance. It heals the heart as well.

//

Pushkari tegevused jätkuvad.

Järgmisel hommikul liikusin tagasi tööle! Aga juhised olid küllaltki ebakindlad, avatud ja lahked, ja seetõttu oli mul küllaltki palju aega ja luba lihtsalt omaette ümbrust uurida ja maailma avastada.

Ma läksin Moon Lake'i külalistemaja katusekohvikusse, ja teiste raamatute hulgas (nt Hesse "Stepihunt") oli seal ka inglisekeelne "Rõõm kaasatundmisest". Ma võtsin selle kätte ja see oli üks kõige paremaid lugemisi, mis mul iial on olnud.

Seal oli selline näide või lause, et kui sa annad midagi kellelegi väga puhtast südamest ja suure andumusega, siis see tuleb sinu juurde kunagi hiljem 100 000-kordselt tagasi. See raamat oli ühe väga targa munga poolt kirjutatud, nii et ma hindasin päris kõrgelt, mis ta ütles. Ma hüppasin hetkega üles, jooksin alla tänavale ja andsin ühele kerjusele 10 ruupiat, püüdes samal ajal hoida võimalikult puhast ja andunud olekut.

Ta oli väga õnnelik ja tänulik, ja mina olin väga rõõmus ja tundsin suurt kergendust, nähes teda sellises õnnelikus ja tänulikus olekus. Ma ei tea täpselt, kuidas neid seisundeid või tundeid kirjeldada, aga see võiks olla midagi sellist: "rõõmus süda naerab iseenesest ja tahab tantsida oma sädelevas ilus."

Eile õhtul siin Tallinnas ma tundisn sellist suurt kergendust, et enne magamaminekut ma tänasin maailma mõne sekundi jooksul enne voodisseminekut. Tänulik olemine selle üle, mis juba olemas on, on üks kõige imelisemaid praktikaid, see laseb väel sinust lihtsalt ja vabalt läbi voolata. Öeldakse, et see toob rõõmu ja küllust, aga ma pigem ütleks, et see tuletab sulle meelde, et sul juba on rõõm ja küllus olemas. See tervendab südant ka!