So we go on with his motorcycle, both really excited and happy about the sudden and lucky developments of the situation. I see that he's inspired that he might get a tall white guy to work with him and I am most grateful to get out of the boredom and hunger of the bus station.
So we drive to the mountains and there's like these tilted sides on both sides on the road and he's like: "I'm gonna show off how to drive on these" and I'm more like: "Well better not yet, maybe not such a good idea" but he's mostly just boasting as most hindus that I met love to do in such a joyous manner that you will always believe them if you're not used to the culture.
So we drive on and we reach a place where he says he usually comes to smoke ganja with his friends. He's also called Ganjam among his friends because of that. I think that's how they called him, he was quite well-known in the region. The place was not very far from the town, just a mountainside few kilometers outside of Pushkar.
So we step off and sit down comfortably on a wallside in the sun and he lights the joint and starts it. We really enjoy our time and he takes out his mobile phone and says: "I'm gonna call some friends to bring us some snacks" and calls to some of his friends who soon arrive with motoscooters and bring us potato chips.
So it is getting better and better and we also start to play cards and he says that he likes to gamble with his friends and when he wins he likes to tell them that he needs to go to the toilet and then he goes away with the money. He describes all of this with such a wide smile and heartwarming laughter, so I cannot help but also laugh at his epic stories about how he doesn't need money but just needs to share everything with his friends and be good to them. Of course the ganja has it's effects as well.
Soon I just lay down on the wall sunbathing, sometimes reaching out the hand to take some potato chips or few puffs of the joint that goes around among my newfound friends. We chat and talk really freely and everybody laughs and Ganjam says that I am his kind of guy and why don't we start a business together.
He says that he works at Aravali guesthouse or basically runs it, and that I will go together with him and that he's really inspired already about how to make it work and do it together as a team. I laugh and we are really merry and happy about our future plans.
//
Nii et me sõidamegi tema motikaga mägedesse, mõlemad küllaltki elevil ja õnnelikud tekkinud olukorra suhtes. Ma näen, et ta juba teeb oma peas plaane, mida selle pika valge mehega edasi peale hakata ja mina olen ülimalt tänulik et ma sealt näljasest ja igavast bussijaamast tulema sain.
Nii et me sõidamegi mägede suunas ja mõlemal pool teed on sellised natuke kaldus seinad ja ta ütleb et: "Tahad ma näitan kuidas ma siit üles lähen" ja ma olen rohkem et "Võib-olla parem mitte, vahest ehk mitte kõige parem mõte" aga jah peamiselt ta ja lihtsalt kiitleb nagu enamik hindusid keda ma kohtasin, nad teevad seda nii suure armastusega ja lustlikult et sa jääd peaaegu alati uskuma kui sa veel seda kultuuri ei tunne.
Nii et me sõidame edasi ja jõuame kohta kus ta ütleb et ta tavaliselt tuleb oma sõpradega sinna kanepit suitsetama. Sõbrad kutsuvadki teda Ganjamiks, mis tähendab pmst kanepit või midagi sellist. Ta oli seal Pushkaris päris tuntud. See koht kuhu me jõudsime polnudki linnast eriti kaugel, ainult mõni km linnast väljas.
Me tuleme motikalt maha ja istume mugavalt müüri peale päikese kätte ja ta süütab joindi ja alustab. Meil on ikka väga lahe olemine ja ta võtab oma telefoni välja ja ütleb: "Ma kutsun mõned sõbrad et nad meile snäkke tooksid" ja ta kutsubki need sõbrad ja varsti nad tulevad rolleritega ja toovad meile kartulikrõpse.
See lähebki järjest paremaks ja paremaks ja varsti me hakkame kaarte mängima ja ta räägib kuidas talle meeldib sõpradega raha peale mängida ja kui ta võidab siis ta ütleb neile et ta läheb WC-sse aga tegelt läheb rahaga ära. Ta kirjeldab seda kõike laia naeratusega ja sellise südamesoojusega ja naerab, nii et ma ei saa midagi parata ja lihtsalt naeran temaga kaasa. Ta räägib ka veel lugusid ja üldse oma elust et kuidas raha pole üldse tähtis vaid et lihtsalt tuleb kõike sõpradega jagada. Ma lihtsalt naeran ja naeran ja muidugi on kanepil selle juures oma efekt ka.
Varsti ma lihtsalt heidan müürile pikali ja võtan päikest, sirutades mõnikord käe välja et kartulikrõpse võtta või mõne tõmbe ringikäivast joindist, mis käib minu justleitud sõprade vahel ringi. Me lobiseme ja räägime täiesti vabalt ja kõik naeravad ja Ravi ütleb et ma olen täitsa tema moodi tüüp ja et me võiks koos vabalt mingit äri alustada.
Ta ütleb, et ta töötab Aravali külalistemajas või põhimõtteliselt juhib seda parasjagu, ja et ma lähen temaga koos sinna ja et ta on juba inspiratsiooni täis kuidas see asi võiks tööle hakata ja et kuidas me saaks seda koos teha nagu üks korralik meeskond. Ma naeran ja me mõlemad oleme päris lustlikud ja rõõmsad oma tulevikuplaanide suhtes.
Taavi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar