Mida üksikumana ma hakkasin ennast tundma, et asjad ... võtsid küllaltki varsti sellise pöörde, et aeg oli sealt lahkuda ja... Ma isegi ei taha, ma ei taha mitte midagi sellest avaldada. Mitte ainumastki detaili. See pole üldse nii tore kusagil ...Võib-olla ma lihtsalt lähengi valupiirkondadesse ja ... kogen selle kõik uuesti läbi ja ...
Ma arvan, et ma tean ja tajun seda emotsionaalset jälge asjadest, mis on kusagil, mingis paigas kaugel minevikus juhtunud. Ja kui juhtumisi see jälg on huvitavalt ...
Teinekord on absurdne, see töö on niivõrd ülivõrdes absurdne, sest need asjad mis juhtusid, olid tehtud väga rumalalt. Ütleme nii, et mingi plahvatus ühes paigas ja õnnetus teises, ja keegi pole hiljem väga nende emotsionaalsete jälgedega tegelenud ... ÕIGEL dimensioonilisel tasemel.
Et võib-olla sa pead minema ja sisenema õigesse maailma ja õigesse hetke läbi valuväravate, et mingeid asju lahendada. Et kui mingid asjad on kuhugi kinni jäänud, või näiteks sa leiad üles suurtes kogustes valu ja selle algpõhjuse ja koged selle uuesti läbi ja ütled sellele kogemusele jah (mida ma tagantjärele veel ehk ei tahagi), siis see asi kuidagi omamoodi laheneb.
Aga me ei taha oma valu sisse minna, eriti kui ma ei tea, mida need asjad kõik tähendavad. Ja see on päris pöörane, ja seleta siis hiljem, et miks sa jälitasid oma intuitsiooni abil üht ...
Et sa käidki maailmas ringi ja teed oma tunde põhjal asju, et teiste inimeste valusid kuidagimoodi või viisi vabastada.
Ma tean, kuidas ajas liikuda. Ma tean, kus need dimensioonilised väravad asuvad. Ja kui nende ette on kuhjatud tohututes kogustes valu ja piina, siis selleks, et me suudaks sealt taaskord läbi astuda, tuleb ka see valu taaskord ära lahendada. Kui ring saab täis. Ma võin öelda, et ära kaitsesime, aga plahvatus ei olnud sugugi nii kaugel.
Oletame, et sa kõnnid mööda teed ja lähed ja lähed, ja siis sa tead, et järgmine kilomeeter on läbi teravate okkaliste põõsaste, kahel pool südame kõrgusel. Mida sa teed?
Ja samas sa ehk aimad, et sinu taga tuleb varsti jooksuga ehk hulk lapsi, või olendeid, kes ei ole neist põõsastest teadlikud. Aga nende okkaliste põõsastega tuleb tegeleda, ja siis sa lähed. Ja oletame et need põõsad hajuvad vaid siis, kui keegi nendest oma palja rinnaga läbi kõnnib ja selle valu lõpuks ometi vastu võtab. Umbes sellist tööd ma vist emotsionaalsel tasandil tegin.
Ma ei taha sellest väga rääkida, aga ma vist siiski pean. Sest omamoodi see puudutab meid kõiki, päris kindlasti kohe, kes selle planeediga hilisematel aegadel kuidagimoodi seotud on olnud. Võib öelda, et see planeet sai väravaks läbi ajastute väga paljudele olenditele, kes olid tagasiteel koju
Oletame, et sa oled kunagi ammu midagi teinud, mis on põhjustanud sulle või kellelegi teisele suurtes kogustes valu. Ja siis ühtäkki toob su teekond sind tagasi selle sama olukorra juurde, ja sa näeksid seda uuesti ja peaksid ütlema: jah, nii see tõepoolest oli. Me tegime paljudele olenditele väga palju haiget.
Ja selleks, et sealt kohast tagasi saada, tagasi koju, pead sa ütlema: jah, kui ma midagi tegin, siis seda ma tõepoolest tegin. Ja võib arvata, et kui sa seda ei suuda (väga lihtne test), siis sa lihtsalt ei pääse nendest väravatest enam tagasi läbi, kust kohast sa sisse tulid. Sest kui sa oled midagi teinud, siis sa ilmselt oled seda teinud. Ja see mõjutab sinu edasist tegevust ja kõike.
Omamoodi ma olen nagu väravahoidja või valvur õigel hetkel õige koha peal. Ma ei tea täpselt küll, mille me kõik ära hoidsime, aga ma väga ei taha teada vist ka. Ei tee selliseid spekulatsioone veel selles suunas, Taavi.
Igal juhul mõned suured ringid sai täis, ja aeg oli taas ka ühisel tasandil aru saada, kes me oleme ja kust me tuleme. Aga valu oli pisut liiga palju ja sellega ma veidi tegelesingi. Hooletusse ja unarusse jäetud valu tekitavad algpõhjused. Lahendasin ja otsisin neid.
Aga oletame näiteks, et sa sisenesid süsteemi agressiivselt või maandumine ei olnud kõige õnnestunum; ja seetõttu läksid väravad pisut lõhki või midagi. Ja osa minu tööst ongi siis nende väravate tagasi harmooniliseks muutmine, dimensioonide vahelised algväravad. Kui need on katki, siis on suur jama, ja sa võid ühtäkki ennast avastada maailmade vahelt, või maailmas, kus asjad on väga suurel määral sulle harjumatud, ja sa võid lihtsal hulluks minna, kuna see oleks sinu hetke seisundile lihtsalt pisut veel hoomamatu.
Ses suhtes ma panin ikka väga hullu ja parandasin pimesi ja tunde järgi katkisi väravaid. Koodid olid suures osas alateadvuses. Jooksin ringi nagu segane ja lahendasin nähtamatuid asju väga väikeste vihjete põhjal; arvasin, midagi võiks kuskil umbes nii olla või teha.
Põhimõtteliselt suur osa meist ei olnud valmis teatud väravatest läbi minema, ja siis oli tükk tegu, et neile lisaaega võimaldada, de-rail v. fast. See, et meie maailmad ja dimensioonid oleksid omavahel harmoonilises suhtes ja et ajad klapiksid ja et kellegi arengut ei häiritaks liiga järsult ja et üleminekud oleksid sujuvad. Selle eest ma hoolitsesin, ja katsusin nii palju teiste tahete ja soovidega arvestada, kui oli võimalik.
Kõige hullem peaks olema enam-vähem möödas ja oleme vist nüüd juba suuremate karide vahelt läbi, pisut rahulikemates vetes. Eks ole näha, aga tunnen ennast palju turvalisemalt kui siis, kui dimensioonid hakkasid tohutute kiirustega vahelduma ja otsad olid katkised ja paljud üritasid kummalistest kohtadest läbi minna ja põhjustasid palju segadust, kaost ja pinget. Ilusat uut algust ja tere tulemast, ma ei tea kuhu te nüüd kõik välja jõudsite, aga see, et autod õnnestus kaasa võtta, on küll vist päris naljakas.
Task: dimensional master;
Sent here from: game master realms.
At your service.
Taavi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar