Tulingi ära. Kui kuu aega oli täis saanud, tegin enda sees otsuse, et ma enam seal ei tööta. Siiski oli veel mõni päev jäänud.
Mäletan varasemast, et korra olin pidanud Shri Krishna Homestay'st toimetama ühe kirja nende internetikohvikusse, mis asus rohkem linnas. Shri Krishna Homestay asus rohkem linnast väljas, mäe nõlva ääres. Läksin seda kirja või rullikeeratud paberit viima jalgrattaga, ent kui ma internetikohviku juurde jõudsin, polnud bossi seal, vaid tema abiline, ja mul tuli oodata.
Siis ühtäkki turgatas mulle mõte; jätsin paberid abilise kätte ja andsin talle märku, et ta need hiljem ise bossile üle annaks, ta noogutas ja oli nõus. Siis hüppasin kähku tagasi jalgratta selga ja sõitsin edasi, suund linna poole ja turule.
Mul oli raha, ühel päeval oli bossi purjus vend mulle viinauimas lihtsalt niisama 2000 ruupiat andnud. (Kuupalk oleks olnud 1000.) Aga tal läks süda heldeks ja ta lihtsalt pihtis mulle oma elust ja tundis mulle kaasa ja ta oli vist päris rikas. Ja ta küsis, et palju mul raha on ja palju mul vaja on ja ma ütlesin, et ei ole ja et ma ei tea ja siis ta lihtsalt andis mulle 2000. Aga see selleks.
Kui ma selle rahaga turule jõudsin, ostsin puuvilju. Ma ei mäleta, mida kõike täpselt, aga see papaia seal oli näiteks hästi hea. Keegi kerjus küsis mult enne turgu raha ja siis ma pärast tõin talle puuvilju. Hiljem liikusin edasi ühtede teiste kerjuste juurde, kellest üks oli hästi ilus ja heasüdamlik, lahke olemisega ja naeratav naine, aga ta ei saanud kõndida. Nad istusid maas tolmus. Küsisin, et kas nad tahavad puuvilju ja naine tahtis, aga paar vanameest tahtsid ainult veidi raha chai jaoks (chai maksab kas 10 või 5 ruupiat). Naisele tegi nalja, et ma olin nüüd jalgrattaga. Näitasin talle keelt ja ütlesin jah ja me naersime. Olin teda juba varem näinud ja ta oli ka Tanyaga kohtunud ja ta teadis, et ma töötasin Pushkaris.
Sõitsin siis tagasi hotelli või külalistemaja poole ja natuke enne seda oli tee ääres paremat kätt üks pühamees. Ta tegi parasjagu midagi värvidega ja ma pidasin ka kinni ja ütlesin tere. Ta ütles, et oota ja tegi valge värviga mu kolmanda silma kohale mingi valge märgi või täpi ja andis oma õnnistuse. Ma tänasin ja pakkusin talle kombe kohaselt vastutasuks raha. Ma küsisin, et palju ta tahab ja lasin tal rahatähtede seast valida; pakkusin talle mingi 40 ja ta võttis 10.
Siis sõitsin, valge täpp otsaees ja hulganisti puuvilju kaasas, tagasi Shri Krishna Homestay külalistemajja. Impro-tantsijad elasid osad siis veel seal. (See juhtus varasemalt, aga on ettevalmistuseks järgmisele lahkuminekule.) Lõikasin papaia lahti ja pakkusin kõigile, Deepak tuli ja võttis ka.
Oli selline helde pärastlõuna ja see aitas mind hiljem päris palju, omavaheline ühendus oli nüüd parem ja meie südamed olid üksteisele rohkem avatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar