reede, 16. juuni 2017

Kutse tundmatult

Kutse tundmatult. Peatükk I

Läbi öise saju ja hämarduva vihma kostis kellegi hüüd. Telk oli kokku kukkunud.
"Mis sa karjud seal, pane vaikselt kokku," sosistati.
Puude alla oli laskunud ere tuluke, mis külvas kaselehtede vahelt valgust. Haprad oksad murdusid sujuvalt, kui keegi üritas noore puu otsa ronida, et paremini näha.

Lõkkesse lisati vaikselt uusi oksi. Kellegi silmad sätendasid korraks pimedues, enne kui pilk teisale pöördus. "Võta jalanõud jalast," tegi keegi nalja.

Läksime natuke lagedamale kohale. Öösel oli puude täpseid asukohti natuke raske tabada. Kõminal sööstis üle järve midagi suurt.
"Lind," sosistas keegi mitte eriti usutavalt. Naerdi või õieti hoiti naeru tagasi.

Keegi grillis lõkkel tavalist saia juustuga. "Tahad ka?"
Mõned liikusid vaikselt paarikaupa eemale, mõned tulid üksinda erinevatest suundadest tagasi.
"Päris hea võib olla seal vee ääres praegu," sosistas keegi. Läksime sinna. Kedagi polnud seal.

Paadisild oli tühi.
"Võta oma võtmed välja."
Tõmbasin taskust kõliseva kimbu.
"Näita mulle korraks."
Ühel oli pea ära tulnud.
"Mis võti see oli?"
"Saun + eesruumi tuled."
Liikusime tagasi. Muusika enam ei mänginud. Keegi jõi trepil õlut.
"Bioloogide parv," vadistas keegi. Meie oma nad polnud õnneks leidnud.

Tee peal vedeles risu.
"Korja lõkke jaoks."
"Korja ise."
"Lähme hoopis naabrite aeda."
Seal ei olnud midagi. Tüvede vahelt paistis mingisugune aed.
"Sealt ühest kohast saab üle ronida," tutvustasin ringkäigu algust. Hiilisime otse sõnajalgade vahelt.
"Paari päeva pärast peaks siin juba uued maasikad olema."
Katsusime, et tulema saime. Sadu oli kohutav. Vanad seenekorvid käes, kiirustasime kuuse alla.
Proovisin nalja pärast ja vihmast hoolimata üles ronida. Eriti ei õnnestunud. Järve ääres kõrkjate juures oleks olnud palju lihtsam.

Kunagise vana, kuuri meenutava maja uks oli suletud. Pugesime katuseräästa alla varju ja hoidsime ennast sinna.
"Ükskord mul kadus nuga siia kuhugi ära."
Taevas tõmbus aeglaselt selgemaks. Sadu jäi vähemaks. Rohi paisus rõõmust. Kumbki ei viitsinud seletada. Pilliroog kumas.
"Saate küll ju, kui tahate."
Rohkem tuli tossu kui midagi muud. Naerdi.
"Võta suurem puukoore tükk ja vehi sellega."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar