Ta järgis kristallide juhiseid ja sai aru, kuidas sagedused lähevad. Et kõik on sagedus ja neid saab omavahel mõjutada.
Muusika hakkas mängima nii seest- kui ka väljastpoolt, kuulates teisi kui iseend. Hommikune päike paistis madalalt, tiivustades kajakaid lendama rahuliku valguse suunas..
Muusikakooli polnud enam vaja, ta ise oli muusika, sagedus mängis seestpoolt veel enne, kui teenindaja uksed lahti jõudis teha...
Õrnalt tõusis majade vahelt suitsu, väsimatult kustus öine roog ja lumi auras ... mingisugune varahommikune magusus paistis pärnapuude okste vahelt..
Ta veri oli auruva veega üks ja teda ei häirinud enam suitsurohke kate, vastupidi, ta koguni nautis kajakate olematut lendu ja koolimaja ruumide hubast õhkkonda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar