"Vabandust, kas see tee viib Zarasaisse?" küsis mult lõbusama olemisega mees kahest vastutulijast. Muie tema näol võis olla tingitud minu paljajalu olekust ja punasest, verega määrdunud särgist. Vastasin, et ma ei tea, ja irvitasin talle vastu. Olin teinud suurema ringi laagripaigast eemale ja ekselnud küllaltki sihitult ümbruskonna kruusateedel.
Otsisin nimelt omale kohta või kodu, kuhu hiljem siirduda. Ajastutevaheline paus ja kaos pani mind unistama, mõtlesin, milline võiks minu tuleviku elamine välja näha. Ma ei kartnud enam eksida ja ma isegi ei kartnud enam niiväga nälga, olin juba õppinud sellega harjuma ja natuke aega ilma söögita toime tulema.
Ent nüüd olin sellelt väiksemat sorti eksirännakult tagasi laagripaiga poole liikumas ja mul oligi hea meel kohata tuttavama väljanägemisega olendeid. Sissekäigu juures olev lõke juba ootas mind - milliseks lahinguks valmistuda seekord? - ja olenevalt seltskonnast võisin kas sinna peatuma jääda või taaskord paar kilomeetrit suurema lõkke suunas liikuda.
Äraarvamatu ja tegutsemisvalmis, rõõmus ja seiklemishimuline, püsimatu ja tõeliselt rõõmus, kui taaskord mõnda sõpra kohtasin. Olin juba natuke harjutanud ja veidike osav sissetulevaid ebameeldivusi või ohtlikke olukordi ära aimama; ka polnud minu jaoks probleem näiteks kiiresti riideid vahetada, suunda muuta või põõsaste tagant ootamatult välja ilmuda, võimalikult erineva ja etteaimamatu nurga alt.
Mis mind häirisid, olid suuremahulised rünnakud ja pikad ööd ilma puhkuseta või vähese puhkusega, kui olukorrad olid lihtsalt liiga väärtuslikud ja soodsad, et lahendusi ära kasutamata jätta, veidi oodata ja puhata. Puhkus toimus sageli ka taktikalistel kaalutlustel, et teinekord uue nurga alt või uue ideega häirivale olendile ligineda.
Õppisin kasutama erinevaid nõkse ja nippe, et näiteks vanu energiaid blokeerida või maha pesta või uusi ja huvitavaid kiiresti sisse tuua. Õppisin ära arvama teiste inimeste tumedaid saladusi (hoitud kuritegusid nt, mis olid välja rääkimata ja kahjustasid olendi keha ja suhtumist teistesse) ja huupi küsimustega riskides neid intuitsiooni pealt aimama, pannes väikeste informatsioonikillukeste pealt kiiresti kokku olendi haigusloo ja/või sooritatud negatiivsed teod ning vahendid ja potentsiaalsed vahendid, millega olend võis tulevikus seltskonnale häiriv olla.
Leiutasime erinevaid viise ja vahetasime kogemusi, kuidas nt häkkida hüpnotiseeritud muusikut või tervendada mentaalsete raskustega tõsist meesterahvast. Olukord oli nt selline, et mees istub maas ja haige, ei suuda eriti tundeid tunda. Mitu tervendajat ümber, kõik tegelevad. Mina nt soovitasin tal sokid ära võtta, et ta saaks paljajalu maaga otse ühendust ja et siis maa saaks teda aidata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar