reede, 21. oktoober 2016

luuletus 2. re-write eelmisele

Lõputu
kõne
on
tasutud
ikka;

Teadagi,
mis
tuleb
teha.

Võtagi
minul
kui
tuleval
tundel

olgugi
värisev
keha.

Tahtsingi
tulla,
ent
päike
on
hull

kõrvetab
alasti
keha.

Värisev
loide
mis
tulvab
su seest,

olend
ja
tardunud
iha.

Lõputu
raiutud
uhutud
vend,

tõrge
ja
tulebki
teha.

Taevaste
rahade
tunnetus-
piir,

ohkiv
ja
kaugenev
lend;

Lohe,
mis
kultunud,
teravdab
seest,
ähmastub
värelev
iha...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar