muid

päevade
jooksul
on
palju
mis
väsitab

ära
mu
alustust
liigagi
väsita

algul
on
uhkus
ja
kadunud
au

algul
on
kadunud
varastus
aus.

pulkade
suumides
ununeb
hing

varguste
tuledes
ahistub
sind

armasta
ega
see
ulugi
mind

viia
mu
kadunud
väsinud
hing

lahti
on
tulek
ja
muuhulgas
tuul
vesi
on
tulnud
on
kadunud
puud

paraku
tulekul
kunagi
tuul

sadu
on
kustund
on
kadunud
puud...

vee
ei
tule
vee
ei
näe
para
ta
matu
ja
hajunud
hääl