reede, 21. oktoober 2016

midagi minu seest, otse

kõnnidki
räpasel merel.
ja
taamal
on
haihtunud
vead.

paljugi
punast
on
meres.

õhtu,
mu kallis
sa tead.

teangi
et tuleb
ta juurest

see
haavatud
kohutav
laud

see
punane
soojuse
sära

see
hävinud
kauguste
laul

see kuna
mis
kustunud
verest

see algus
ja
haavu
ei näe

parem
kui
olekski
terend

tere
on
ahtunud
veal

paratamatult
on tore
kutsuda
ahtuda
kaun

ahju
on
suur
on
uhkus

on
aru
ja
unu
ja
paun.

kõrvalt
kui
vaatad
kas
tundub

nii
terav
see
kustunud
keel

päraka
tulku'
ja
hambus

varastad
kumedaid
luid.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar