muideks

oma varasemat teksti ja kommente sellele

Tunnetega seotud sasipundar laheneb peaaegu alati, kui üritan seda klaveril lahti mängida. Mentaalne vaib on aga teine; mis mind mõnikord häirib, on see, et kui ma polegi saanud tükk aega rahulikult olla ja keskenduda, üritavad teinekord minuga ühendust võtta jõud, kellel pole sellega tegelikult pistmist, mis ma tahan öelda, on see, et palju survet on vahel minu suunas.

Ehk siis - praegustes tingimustes olengi sattunud kohta, kus mul on olnud raske ja teistel on läinud korda mulle närvidele käia. Ma pole tegelt eriti palju üritanudki seda nimodi lahti kirjutada, aga võib ju teha. Et kui halb tuju, siis kuhu see ikka panna.

Aja et mul on olnd tenekord vaja ühendada mentaalset ja kogemust, et pärast jutustada, või - lihtsalt rahustada seda, et mu närvid on korrast ära. A nagu see aja liikumine või vool on veits sujuvamaks läind, nt. koolis õpetajate toas on suht healing therapy center juba vahepeal. 

Ajah et kui ma kirjutan sis see läheb kuhugi atmusfääri voi mentaalsetele tasandeile ja sis sealt tuleb vastus suht ruttu või rahulikult. Kui ma ükskord paljupalju avasin end siis tuli väga hea suur kiire surve tagasi minu pihta. Et tasub kaval ka olla, aga need asjad on suht avamisohus aga samas pinge all.

Aja et see väljalase või see on tähtis, muidu nt terve elu-olu on suht rabatud, aga ku nad nävad, et põlegi miskit tettä, sis kauvad nigu varesed ära. Ja se-see ka et põlegi mud, kui tabata õgel aal õgel etkel, sis nimad nävad et põlegi mud miskit tettä ku vakselt ää kauda.

Et kudas saaks settä, et niid totakad tohlud ii ääriks mind. Tulõss niägä rääkidä, paljogi mis, et on pasandand. Puhuks jo ikkä vaikselt jotto nindigä, moodo piavad viil ohkeks mind voi whatever.

Tinikord raske um sest pasast lää närüdä, paljo sittä ja paha puru lendäss igäs soonas laiali. Toleks ometõ mingisokonegi raho, siis põlekski inäm paljo paska taivas ja saaks rahholikolt ilädä. 

Teenekõrd ungi pasast tolnud vahel kaineid mihi, peeretand jo aivand, et tuu ongi pasane tõde. Sedä sittä annab ikka helpidä, kui põle karastand ennast varem. Kaksteist tohat kuud takasi mi läksime ää, a too sitäkott pani oma perset kokko ja akkas valjo äälegä röäkima. Vaat mis ma tiile ütlin, kolmteist tohat korda vastik pane ennast kurrr peeee põllemä! Ikävini sidäkott raisk.

Minoskä ongi sii, et põle enäm kitäki jöärgi, ainolt painavat' vaimod jo kolm viimäst helisevät kandle nooti, kitärrikeele, mes ei tahha inäm kostoda! Vaat mis, ikävänä sitäpasavenivillemi raisk!

Koi mää solle üttlen et sinä olõksid vaitta, sis sinä oled endise'lt moo saak, a sa põlle mood ko ikäväne tollakas, tol hekkel mii ei tiänodki, et na kalliks voit saata.

Kord, kullake miid, et pahasti tullõ viis vaimo, vainu, torge, tulgu, turmatuli, mittä igänes! Kaikki tolle vait rahu!! Raippesid põlleki inäm. Vait kunaki paljo pakso pahhat nimät tikit, nüid maksku, maksko, raipped. Viis kohtlast karmaali, mitä viil, vainu, vainu, vaitti! Korräks kolgin nimäd, sis nimäd tiäväd, et ei tulkõ kangilasti maalõ inäm!

Ahah, piördugim nüt takasi iõsti kiili manu. Voot mis.

Ma vist ei saa vahele jätta mõningaid olulisi tseremooniaid, millest mõne toimusid ka minu osavõtul. Mulle tundub, et ma olen ühenduslüliks ja sujuvdajaks teinekord, kui asi puudutab vanu blokeerunud emotsionaalseid energiaid. Mõnikord lihtsalt asjad ei saa vabalt voolata, näiteks võib öelda, et vool on ummistunud, või elujõud ei taha enam läbi tulla mingist kohast. Või midagi on kuskil ja kunagi kuhugi kinni jäänud.

Minu eesmärgiks ei ole kedagi isiklikult süüdistada, tahaks rohkem seda tunnet vabastada, seda isiklikku süüdistamist on teinekord isegi palju ja vastused on rohkem enda sees. Aga lihtsalt teinekord on mõned kurjat tegemised jäänud tunnistamata ja varju, ja blokeerivad niiviisi vanu energiakanaleid.

Näiteks kui kuskil vedeleb vana mädanenud hallitanud laip, võib selle ümber olla kuhjunud erinevaid süütundeid nagu häbi, alaväärsus, tohutu lein ja muu selline.

Sellised energiad aga jällegi lihtsalt takistavad vabade olendite puhastavat ja aidata soovivat voogu, võib ka öelda, et emalik jõud ei saa nendest asjadest ju puhtalt ja lihtsalt üle, kuna tegu on tunnetuspõhiste blokeeringutega.

Sestap on tark alati midagi häbenemata kõik välja rääkida, usun, et see on praeguses hetkes ja olukorras pigem parem ja teretulnum kui kinnine, sandistav vaikimine.

Noh, minul näiteks ongi see, et ma ei saa piisavalt kiiresti abistavat tähevalgust sisse tuua, ja selle tulemusena on paljud asjad veel suletud ja blokeeritud. Takistusteks on nt allasurutud häbi ja viha. Just see hirm ja asjatud kartused millegi "kummalise" ilmsikstuleku ees ei taha lubada mul mõnikord jätkata ja tekitavad teistes ja minud pahameeletulvi ja ootamatuid, vahel vähem, vahel rohkem, - vihaseid väljapurskeid.

Minul on praegu näiteks raske, sest minust ei hoolita ja teistel on endilgi kuhjaga probleeme (selle ma kirjutasin õpetajate toas). Siis ma veel tunnen, et mõned olendid ei taha, et ma üldse midagi räägiksin. Teised jälle eelistavad oma reputatsiooni hoida ja tahavad rohkem aega ja järk-järgulisemat avangut. Kolmandad oleks kohe valmis mind lavale saatma.

Siis ongi selline segadus, et kuna keegi ei tea, kes mida teab, ja mis siin üldse on juhtunud, kardetakse ehk ükskõik millise minupoolse info ilmsikstuleku ees. Et mis ta raip ja hull eneses veelgi sisaldada võib, viimaks mingit tohutut häbi või midagi. Et kui mina hakkan rääkima, siis jumal teab, mis sealt veel võib väja tulla.

Aga noh, põhiline ongi see, et kõik on nagu kodunt ära jooksnud ja natuke ähmi täis. Võib ka öelda, et lapsed ju tahaksid kõik ära rääkida, aga kardavad natuke õdede-vendade ees, noh et viimaks vanemad õed ja vennad löövad mind jälle. Aga samas kõik on ju juba niigi näha ja suht ilmselge, mis siin enam varjata.

Noh, tegemist on ju ühe väga vana ja auväärse kooliga, kus on läbi aegade õpetanud palju toredaid õpetajaid. Siis aga ühel hetkel juhtus midagi selle kooliga. Klassiruumid jäid tühjaks, õpetajad hakkasid kaduma, tulid asemele uued ja õelad. Kooli maine käis alla ja tõelised reaalsused ning väärtused kadusid, samuti normaalne ajataju. Tahaks veel ka teile meelde tuletada, - aga nüüd unustasin selle mingil põhjusel isegi, jälle see mentaalne torm?

Vajalikul hetkel käiku lasta see.

Musid.