Mis siis ikkagi Tartus juhtus?
Said kokku mitu erinevat reaalsust maailmade sõlmpunktis. Varitsesin seal ka oma loodud väikese abi-portaaliga.
Mäletan, et ükskord istusin aiamaja katusel, võtsin päikest ja üritasin tihastele vastu laulda, nende hääli järgi teha. Lindudega saab suhelda ja vaimselt asuvad nad väga suurtel hingestatud tasanditel.
Nüüd tegin raamatu lahti ja rääkisin uuesti sinitihaste perega. Nad ei saanud väga täpselt aru, mis meil kõik juhtus (ja mina ei saanud kohe aru, mis nad täpselt teevad, aga tundub, et nad on palju vanemad kui meie ja "hingestatumad" või suurematel hingeväljadel), aga said aru, et ma üritasin harjutada pulmakutsungit (ja see vist jõudiski kriitilisematel hetkedel ka Facebooki kaudu edasi).
Lindudega on hea sõber olla. Juba vanal ajal vist teati, et nad on hingestatud olendid ja suudavad (või õieti lihtsalt juba paiknevad, asustavad, elavad) suurematel hingestatud tasanditel, kui suur osa meist, inimestest, oleks võinud arvata.
Rahu ja tervisi,
Taavi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar