märkusi koolist
Kaldusime rahulikult oma tööd tegema. Avastasime, et kool eksisteerib erinevatel sügavuse ja rahu tasanditel.
Kui nad ongi rahulikumad ja õhkkond on mängulisem, sujub ka omavaheline suhtlus efektiivsemalt. Olulisemad asjad saavadki ära öeldud ja Gaia on rahul - võib näha tema vaimu liikumas ja temal on meile palju avaldada.
Olukord sujuvdubki ja rahuneb maha ja õpime üksteisega jälle sõbralikud olema. Oskame koos olla.
Mul oli üks unistus, et mul oleks selline sõber, kellega minul oleks hea ja rahulik rääkida ja kellega koos me oleksime õnnelikud.
Ongi see, et ei saa kogu aeg äratunult hoolimatuid fraase visata. Olengi lakanud aimamast ja hoolimast.
Tungib kirvega raiudes edasi (muusikaõpetaja mentaalsete käitumismustrite kohta).
Ühe väikeklassi keskse õpilase kohta märkusi ja muudki:
*Äratuntavalt hälbinud mustrid tulevad ärritunud emotsionaalsest kehast - ehk siis pole piisavalt vaeva nähtud oma tunnete ja ilusate vooruste arendamisega. Puhas tundekeskus ei laseks omale midagi sellist öelda. Ärritunud ego ja väljakutsuvalt problemaatiline, üleolev käitumine, arvab kogu aeg, et teab teistest rohkem.
Püüab kummaliste õpetamisvõtetega kaasõpilaste tähelepanu, n.-ö. kuri eksperimenteerija. Eks need veidrused ka ükskord lahustuvad ja tundekeskus saab taaskord puhtamaks. Häälest on ära tunda, kas inimese emotsionaalne toon on puhas või mitte.
Igasugu veidrused tahavad samuti järgmistele tasanditele jõuda.
Ma arvan, et need õpetajad ja noh need valitsused, tulidki igasugu kummaliste kosmoselaevadega siia maale, püramiidide kaudu vist. Nad on mõnikord ikka väga veidrad.
Neil on küll hing, aga nende emotsionaalne keha on suht välja arenemata.
Nad läksidki käest ära ja hakkasid tundekeskuses igasugu veidrusi tegema (3). Planeet jäi haigeks.
Ka need kullakaevandajad olid suhteliselt nõrgad, lahjad veidrikud, kes armastasid enestele orjasid teha. Pärast hävitatud naisi liikusid tööliste rühmad edasi ja peatusid vaid korraks lõõmava päikese all.
Kogutud rikkusega ehitasid nad, või õigemini lasid ehitada, uusi, iiveldama-ajavaid hooneid. Kunagi midagi päriselt ise teha - see ei tulnud neile vist pähegi.
Autoteed ja sõidukid laskusid rahulikult, ent kindlalt, uuele ja puhtamale emotsionaalsele tasandile (3). Läbi hallide klaaside ja sinakasroheliste kulmude, usjas, läila ja vastik, okseleajav, veider, kummaline, võõrapärane.
Töölisklass ja hoolimatu suhtumine lastesse, nende päris puhtasse individuaalsusesse. Pingestatud ja krampis emotsionaalne hoiak andis märku, et olidki valel ajal vales kohas, ebamugavalt ja haigelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar