Midagi nagu oli, mis ma pidin talle ütlema, aga kas see oli unes või päriselt, täpselt ei mäleta. Aga midagi nagu oli, mis ma pidin talle ütlema. Huvitav, et ma sugugi ei saa aru nendest valudest, muidu varem ehk ikka oli selgem, et mis nagu millega on seotud. Aga nüüd on tihti jälle see, et rinnus hakkab valutama, ja põhjust ei tea.
Rumalus, täielik rumalus. Noh, igasugu viise on viimaste aastate jooksul proovitud... Mõnikord tundub, et loodus lihtsalt ei taha tühja kohta, ja et nagu üks pool hakkab teist tõmbama. Selline tume, nüri valu... Et hoiad nagu mingit tühja kohta suht üksinda pimedas, ja siis, kui olukord on piisavalt selge, tulevad teised, ja saad nagu rohkem aru...
Alati on hiljem need asjad nagu selgunud... et kui oled mingis kohas ja valvad, et siis asjad hakkavad järk-järgult lahenema, kuni koht saab valmis, ja, valuga või valutult, tuleb edasi minna.
Siis on ka see, et mõnikord tuleb liuhtsalt varjuda, enne kui teine liiga lähedale tuleb. Mingi instinkt või enesekaitserefleks, enesealalhoiuinstinkt, et ei tohi liiga ruttu teisega liiga lähedaseks saada. Siis ka veel see, et ohtlik on rasketes oludes integreeruda, palju tähelepanu ja targem on ikkagi alguses veidi vaiksemalt olla.
Tead mis, ma tegin ikka pagana õieti, et ma sealt õigel ajal ära tulin, liiga palju halbu, kes kõik korraga oleks samu asju rünnanud. Ma ei tea, vaata ei tea ette, mis oleks juhtunud. Tunde järgi läksin. Mõnikord tundub, et need jõud nagu hakkavad kuhjuma või kulmineeruma ja siis tuleb õigel ajal veidi kõrvale astuda või isegi jalga lasta.
Ma tean, et noh, pärast oli natuke valus ja on raske suhestuda, et oli mahajäetud ja ärkasid hommikul raskesse olukorda, sorri, aga intense treening.
Ma tunnen, et ma vist ei saanud endale sellist luksust tollal veel lubada, et... Noh, oligi see, et see Margus oli ju nii clingy ja targem oli sinna mitte vahele sekkuda. Suht hea deception ju tegelt. See ei ole ainult noh see [global love test], see on rohkem ka see, et targem on teinekord õigel ajal neid energiaid natuke lahutada, muidu on liiga palju asju koos.
Niigi oli suht suur segapudru, palju jooksmist, varjumist ja rabelemist. Noh, et nagu tahadki ja otsidki kogu aeg võimalust, aga ikka on pidevalt keegi vahel ja ees, segab, võtab kogu ühenduse üle ja rikub kõik ära. Näed, et teisel on raske olla, aga samas, et mingit lahendust pakkuda, tuleks liiga vägivaldselt sekkuda ja seda ei taha. Ja parem ongi.
Noh, ma olen ikka leidnud, et emotsionaalne tervis on tähtsam kui [sex] ja põhirõhu ikka targu sinna hingelisele arendusele asetanud. Ja eriti veel, et kui teineteist veel väga hästi ei tunne, et siis neid piire kombata, olen ma alati püüdnud emotsionaalselt võimalikult ehe olla ja [maximaalselt] arvestada teise inimese tunnete, emotsionaalse kehaga.
Et siis: ohuolukorras, keerulises suhtes, pigem veidi tagasi tõmbuda ja rahulikult olla natuke, ja siis vaadata, et kuidas selgineb. Mitte kunagi liiga pealetükkiv, sir! Samamoodi, emotsionaalsele kollektiivile liginedes tuleb mul arvestada grupi üldise [global] emotsionaalse vibe'ga, ehk siis kuidas nad grupina (koos allasurutud traumadega) ennast minu suhtes tunnevad.
Iial ei tohi olla liiga pealetükkiv, muidu läheb (individuaalne originaalne areng) raisku, s.t., teisel ei lasta rahus kasvada ja omi mõtteid väljendada.
(väike paus)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar