Lätis II.
Ja siis ma hakkasin jalutama mööda seda metsistunud kruusateed, alguses põldude vahelt, hiljem juba metsas. Olin paljajalu ja oli selline rõske hommik, öösel oli vist vihma sadanud. Nii ma siis läksin.
Siis vahepeal tuli ei tea kust minu ette üks suur ilus valge koer ja hakkas mulle teed juhatama ja kindlust andma. Tema hakkas minu ees liikuma, kui kruusatee läks läbi metsa. Vahepeal ta korraks vaatas tagasi ka aga siis muudkui läks edasi. Siis ma ei olnudki enam nii üksi ja me liikusime kahekesi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar