Summary of my work at Kristiine // Kokkuvõte minu tööst Kristiines

Summary of my work experience at Kristiine

So it's done! Did I get fired? No. But I wrote a new quitting application on December 23. The previous quitting application was for January 15th (the salary day), but when I went to work on December 23rd, they were making the schedule for January and said that they're gonna let me free sooner. It was easier for them, too much mess creating a schedule where one guy works only half a month.

So they told me to write a new application for quitting, for December 31st. I did it. Then there was only one working day left, December 30. One new guy took it and I was free!! It must have been one of the happiest days of my life.

But the last day was pretty fun. First there was this accident when my old co-soldier and military friend walked by and stopped when I called him. He was with his girlfriend and with a water bottle and said: „Want some water?” I said: „Yes!!” And I drink water. Then there's this security guy watching me from the cameras and saying to the radio: „What are you doing there??” I had it on loudspeaker so my friend hears all this as well. I say: „I'm drinking water. He asked me if I want water and I said yes and now I was drinking it.” He said: „You are not allowed to do that.” And he went on with talking that it is not allowed.

So my friend and me we start laughing because we both hear him talking. I explain my situation and he says: „Do they follow you from cameras? Oh my god, that's so creepy!” And starts laughing out loud. I say: „Yes, from the cameras over there.” And I point at the cameras and turn back to him and start laughing really hard. At the same time the security guy is talking to the radio loudly about how I am not allowed to drink water.

Later that day. I get punished from previous crimes (talking to a co-worker while working about ten days ago). The punishment is that I have to work 2 hours in a row with only 15 minute pauses. So I get hungry and bored and I purchase myself a hot-dog. I go upstairs with an elevator to the next floor and start eating it. When I finish it and throw the paper away, suddenly I hear a scream to my radio: „WHAT ARE YOU DOING??” I say: „Going down with an elevator.” „NO, BUT WHAT DID YOU DO TWO MINUTES AGO??” I say: „I was eating an hot-dog.” They continue with loud voices and send me to Apollo book shop (standard switch that sometimes happens in that workplace).

Later in the evening I talk to them in the security room and it gets sorted out. But they were really upset about the eating. So it was a pretty nice finale', nice action and everything.

Overall I would say: don't go there. There's not much to do, but you can practice standing, tai chi of course, singing, humming and whistling. At the security room you can also write poetry, eat and drink. The daily rhytm is that you need to spend 2 hours in a row walking around at the centre and then 1 hour resting in the security room. The working days are like 9-13 hours, but sometimes there's a lot of rest, like 1 working day and then 3 days vacation.

From 1,5 months working I got my first salary and it was like 430 eur or something. I spent most of it on the Lithuanian embassy fine (180 eur). I am really happy that I managed to pay it!!

//

Kokkuvõte minu töökogemusest Kristiines

Tehtud! Kas ma sain kinga? Ei. Aga ma kirjutasin 23ndal detsembril uue lahkumisavalduse. Eelmine oli 15ndaks jaanuariks (palgapäevaks), aga kui ma 23ndal detsembril tööle läksin, tegid nad parajasti jaanuariks graafikut ja ütlesid, et lasevad mu varem vabaks. Nii oli nende jaoks lihtsam, liiga palju segadust, et teha graafik, kus üks tüüp töötab ainult pool kuud.

Nii et nad ütlesid et ma kirjutaks uue lahkumisavalduse 31. detsembriks. Ma tegin selle ära. Siis oli mul ainult üks tööpäev jäänud, 30. detsember. Üks uus tüüp võttis selle enda peale ja ma olin vaba!! See oli vist küll üks kõige õnnelikumaid päevi mu elus.

Aga viimane päev oli päris lahe. Kõigepealt oli see juhtum, kus mu vana sõjaväesõber ja kaasvõitleja kõndis mööda ja peatus, kui ma teda hõikasin. Ta oli oma tüdrukuga ja veepudeliga ja küsis: „Vett tahad?” Ma ütlesin: „Jaa!!” Ja ma jõin vett. Siis kostus raadiosaatjast vali hääl, see kes mind kaamerast jälgis: „Mida sa seal enda arvates teed?” Mul oli raadiosaatja valjuhääldi peal, nii et mu sõber kuulis ka seda juttu. Mina: „Joon vett. Ta küsis, kas ma tahan vett ja ma ütlesin jaa ja nüüd ma jõin seda.” Tema: „See pole lubatud.” Ja ta rääkis pikalt edasi, kuidas see pole lubatud.

Mu sõber ja mina hakkasime naerma, sest me mõlemad kuulsime, kuidas ta räägib ja keelab. Ma seletasin sõbrale oma olukorda ja ta ütles: „Kas nad jälgivad sind kaameratest? Issand, kui creepy!” Ja hakkas valju häälega naerma. Mina: „Jap, sellest kaamerast seal.” Ja ma näitan kaamera suunas ja pöördun tema poole tagasi ja hakkan ise ka täiega naerma. Sama ajal see turvatüüp räägib raadiosaatjasse valjusti, kuidas ma ikka ei tohi vett juua.

Hiljem samal päeval. Ma kannan karistust oma eelmiste kuritegude eest (rääkisin kaastöötajaga juttu umbes poolteist nädalat tagasi). Karistuseks oli, et ma pean töötama 2 tundi järjest ja pausid on ainult 15 minutit. Nii et mul hakkas igav ja ma muutusin näljaseks ja ma ostsin omale hot-dogi. Ma läksin eskalaatoriga üles ja hakkasin seda sööma. Kui ma olin lõpetanud ja viskasin paberi ära, kuulen järsku oma raadios karjumist: „MIDA SA TEED?” Mina: „Sõidan eskalaatoriga alumisele korrusele.” „EI, AGA MIDA SA KAKS MINUTIT TAGASI TEGID??” Mina: „Sõin hot-dogi.” Nad jätkasid valjuhäälselt ja saatsid mu Apollo raamatupoodi (standard vahetus, mida mõnikord sellel töökohal juhtub.)

Hiljem õhtul ma rääkisin nendega turvaruumis ja asi sai korda. Aga nad olid selle söömise pärast ikka päris närvis. Nii et küllaltki ilus finaal, actionit sai ja puha.

Üldiselt ma ütleks, et ärge minge sinna. Seal pole kuigi palju teha, aga saab harjutada seismist, tai chid muidugi, laulmist, ümisemist ja vilistamist. Turvaruumis saab ka luuletusi kirjutada, süüa ja juua. Päevane rütm on, et 2 tundi maja peal ja tund aega turvaruumis. Tööpäevad on umbes 9-13 tundi, aga mõnikord on pikad puhkused, nagu 1 päev tööd ja siis 3 päeva puhkust.

Töötatud pooleteise kuu eest sain ma oma esimese palga, umbes 430 eurot. Enamik kulus Leedu saatkonnale trahvi maksmiseks (180 eurot). Ma olen väga õnnelik, et mul õnnestus see ära maksta!!

Taavi