Surm

Ta on nagu hirm, mis tuleb peale ja ei anna rahu
Nagu tolm kesk sügisöist sära
Või väike hull mees kesk taevast, mis on lahti
Ma keeran põõsa all külge ja tõmban mantli peale.
Viidult läheb ära ja heidab maha ja tuleb taas.
Kord ma uskusin, et olemas on keegi, kes minu jaoks on hea. Et ma ei pea püüdma asjatult valgust ega rippuma nagis nagu mingi vanaks läinud kleit.
Võõras nutab. Ta on häirimatu tahte allikas. Kaevun sügavamalt koopasse. Leian voodi alt mingisuguse nutsaku musta sodi. Raamaturiiuli alt tulnud. Kokkukärtsutatud paberilt võib leida ainsad sõnad: "Homseks tuleb leida kastan üles." Loen seda mitu korda.
...
Kunagi ununes meil keegi ära. Jäi tähelepanuta. Vaatan leekidesse. Pliit vanas majas põleb endiselt. Korstnast tõuseb suitsu. Kujutlen, kuidas seda on näha.
Linnale laskub öö. Tähed. Kuu. Kuu on aknast näha. Istun klaverisse. Teen, nagu oleksin armunud. Tahan saada iseenda kurbusega kontakti, aga ikka muutub mäng kutseks, üha tugevamaks kutseks kellelegi teisele.
See läheb järjest hullemaks, aga ma tajun, et see on hea. See läheb järjest suuremaks. See nagu haarab mind üleni, see metsik lõhestav kurbus. See läheb nii kaugele ja igatsus paisub nii suureks, et ma purunen. Seda ei ole kunagi varem juhtunud. Alati olen suutnud seda kontrollida, seda vältida. Aga nüüd ta ütleb, et see on okei, lihtsalt sagedus läks laiemale.
See on kõik. Rohkem ma ei suuda. Natuke aega on veel rahunemiseks ja et pisaraid pühkida ja taastuda. Trepist tuleb keegi. Väga kummaline. Kas tõesti? See on võimatu, seda ei tohi olla, seda ei saa uskuda.
Vanem õde aga nagu kellegi poolt juhitud või saadetud. Teeb puusadega imelikke liigutusi. Nagu keegi teine oleks koos temaga. Tuleb ja jääb natukeseks ajaks. Räägib. Muudest asjadest. Nagu mingi vana raamatukogu elanik. Lähen WC-sse ja ta jääb korraks üksi tuppa ja vaimud tema ümber hakkavad muutuma. Läheb nagu selliseks süngeks rikkaks sakslaseks kätte ära.
Äraminekul kallistame. Kellegi teise hing sööstab hetk enne kallistust läbi tema ja kallistab mind. Tean väga hästi, kes. Olemas. Portaal lukus.
Tuleb öö. Aeg liigub kuidagi teisiti. Olen tavapärasest rohkem valvel, väga ärkvel. Aeg liigub kuidagi teisiti.
Mustjas kohin. Nagu selline väga, väga suur asi. Ajavoog, mis halvab kõik. Surm, mis on suurem, kui ükski senikogetud nähtus. Halvav, suur, tohutult võimas jõud. Tean, et mul ei ole valikut. Ükskõik, mis ma teen, ei oma antud hetkel tähtsust. Proovin mediteerida, aga tean, et vahet ei ole. Vahet ei ole, mis mõtteid ma mõtlen. Valgusest või mitte. Tohutu suur surm tuleb aknast kohinal läbi ruumi. Ma lihtsalt olen ja ootan. Väga hirmus on. Nagu suur sünge tuul läheb läbi, aga selline, mis puudutab ja hoiatab hinge. Mul on kõik väga hästi. Ruumis on mingi "Tähekese" ajakiri väikeste loomade piltidega, kes vaatavad öist taevast. Kass ja koer vist. Mul hakkab natuke halb, kui see "surm" oma hingusega seda uurib. Siis ta läheb ära. Teadsin, et ma olen puhas ja jään ellu, aga ei teadnud, kas galaktika jääb ellu. See polnud tol hetkel minu otsustada.

Taavi

"Tervist! Läbime siin parasjagu footonivööd ja küsiti et kas saaks tugevamat kaitset. Kus see praegune põhirisk siis on?"

"Meil oli siin suht suur hirm et blokitakse nimelt eelmiste eludega ühendust."

"Seda pole olnud."

"No me üritasime siit Maakera südamest läbi tulla, aga..."

"Aga mis?"

"Mingid raevukad olendid seal."

"Tead, mees. See on Linnutee galaktika."

"Nii?"

"See tähendabki, et, suht ..."

"Halvasti?"

"Et tuleb kõigeks valmis olla."

"Tead, ma ei usu seda."

"Sa arvad, et ma varjan midagi?"

"Jah."

"Mida siis?"

"Midagi kohutavat juhtus ja Te ei taha seda öelda."

"..."

"?"

"Või kuidas sa ise siis põhjendaksid?"

"Noh et tuumakatastroof. Maa-alused kongid."

"..."

"Aa et mina peaksingi rääkima?"

"On siin veel keegi siis?"

"Tead, tegelt ma tulin murega. Et äkki lasevad kogu selle värgi õhku."

"On siin veel keegi siis?"

"Tuumakatsetused."

"..."

"Me märkasime, et suht halb. Et väga palju kahju on tehtud."

":.."

"Kui sa ei taha öelda..."

"Palun jätka."

"Et tuuma-tasandil peatada see asi..."

"?"

"Tegu on galaktikate keskmete omavahelise sünkroonimisega."

"?"

"Kuidas saata infot läbi 3-mõõtmelise galaktilise aeg-ruumi."

"Tere?"

"Jah."

"Ja mida te ühendate siis?"

"Praegusel hetkel tegime "minu" galaktika ja selle galaktika ehk Linnutee vahelist ühendust."

"Kuidas?"

"Et noh kõik on nagu jõle turvaline ja..."

"?"

"Tead, et sünkroonsus tagada, tuli teha veits tööd."

"Mis liiki?"

"Vaimset-energeetilist."

"Kui kaua?"

"Minu puhul 15,000 aastat Maal."

"?"

"Tulin koos suurte needustega. Olen osa neist aga tuum-jõud."

"Et sa ei tee halba?"

"Ma olen suur muutus."

"Me märkasime jah et sulle alati satuvad need rünnakud."

"Tead, ma olen nagu rünnakulaine ise."

"?"

"Mina olen."

"?"

"(Hmm... kuidas talle nüüd öelda...)"

"Jäid mõttesse?"

"Jah, ma katsun siin üht asja seletada. Aa, kohe!"

"? :)"

"Atlantise keskel on portaal. Tuum-katsetus. 3D-operatsioon. Keskmine. Sealtkaudu valguskiir üle inimeste 8. chakra."

"?"

"Tuumakatsetus vist midagi seal tegi halba. Energeetiline tuumkese blokis."

"?"

"Džungli süda."

"?"

"Ma tean et sa ütled et ma ei taha sellest rääkida."

"?"

"Energeetiline tuumkese. Atlantis, 3D. Keskmine portaal."

"?"

"Meesenergia ei leidnudki omale naist."

"JA SINA?"

"Ma leidsin. Aga see on hästi suur saladus."

"???"

"Noh et "sa pead mulle ütlema??"?"

"Ei."

"Suur aitäh!"

##

Mul on tütar. Tema on elus hing. Tema tuli ...

Mul on tütar. Ta on elus hing.

Minu ema, kunagi, paljunäinud rändur. Julge.

Mul on tütar. Ta on elus.

Džungel laulab, džungel kuulab.

Mul on tütar.

##

####

"Ja sa ise usud seda?"

"Ma TEAN seda, mees."

"Ja mis sind siis huvitab veel selle juures?"

(vastastikune küsimus)

"Kallis, kas sa saaksid korra?"

"Kedagi vist ei huvita energeetiline..."

"Ma olen talle juba öelnud nagunii..."

Okei, sorri, ma natuke segan nüüd.

"Tuuma lõhkepead lõid segi inimeste vahelised suhted. Astraal."

"Nii et kui hing tahtis kehastuda?"

"Ta kohe sattus sellesse tohuvabohusse."

"Ja sina."

"Ma läksin klaveriga sisse."

"?"

"Pimedas ruumis."

"Mis on tähtis?"

"Armastus."

"Hingede vaheline igatsus?"

"Jah."

(minu esime lugu sulle):

Hei

"Aga tol ajal...?"

"Me ju polnud nii pinges?"

"Jah."

"Aga mis siis praegu on?"

"Mina ei tea. Kõik läksid pöördesse."

"JA SINA?"

"Kaitsesin."

"Kuidas?"

"Tagasime."

"Mille."

"Pleiaadid+"

"Mis?"

"deep core-lvl 3rd inter-galactic transmission from Milky Way Galaxy towards Game Master Home Tribe Galaxy"

"Including?"

"Including the soul-data from the following:

HQ

Game-levels:

3, 4.

"?"

"It was."

"?"

"Necessary to commit this deed."

"What do you mean, soul level?"

"I mean a place where you can fully interact."

"Like a dimension?"

"Much deeper than this, in fact."

"Soul core data?"

"Where you go when you fulfill your higher self of your higher self or HS2"

"And what does this mean?"

"You get permission. Central."

"Central what?"

"GAME CORE SOUL DEEP LEVEL CENTRAL."

"Including?"

"Including LVL (Pleiades HQ 12)!"

"Meaning what?"

"Meaning you are basically in another space now."

"?"

"You would maybe say like HQ Central Challenge upgrade."

"?"

"You mean wtf about the star-system core-level deep intergalactic transformation?"

"Yes."

"It was done on a deeper level really. HQ-Soulful galaxies go a bit deeper."

"?"

"To recreate the stars of a galaxy, you simply access it from a few degrees deeper."

"You mean like GM-Home-Tribe is deeper than here?"

"It simply has the access to this core things. You could also say that the router needed a restart or something."

"?"

"The game got a bit too stuck."

"?"

"Central upgrade."

"And for us this means?"

"Getting more fun."

"?"

"Including:

HQ "tables" or "sets of universes for play."

"?"

"Before you had like smaller universes or something :)"

"And now?"

" "set of worlds" is like different now."

"?"

"Please, think of it in terms of a computer-game."

"Ok+?"

"Like Super Mario once was I think. Level 1, World 1."

"And when the world changes?"

"All of the environment changes."

"So we're in a next world now?"

"In a next SET OF WORLDS."

"So it's much bigger than the "change of universe"?"

"OK, another change for you.

WORLDS

SETS OF WORLDS

(and these INCLUDE the universe in a way, although the WORLDS are more like RULES or causal central things that define some things, such as how the environment is, etc.)

"What else?"

"Could you call in Harry Potter?"

"For clarification?"

"Yes."

"I think it's like a representation of Gaia and the yogis around here. Like how he's afraid of the true one who's testing him."

"You think in Global 4D in this case?"

"To show that Voldemort could simply represent the pure power."

"Ah, you're the curse-guy, yea?"

"AARGGH we were hit, dude!"

mmmm

Ma ei saa rahu. Midagi on justkui kogu aeg valesti. Ja laps tuletab meelde, et asjad on halvasti. Kõik tunded on nagu pealiskaudsed, midagi on valesti. Ja kõikjal kuhu ma lähen, vaimud ütlevad:

"Ärme räägime sellest."

Ma küsin küsimusi ja vastuseks saan hirmunuid või süüdistavaid pobinaid. Kes peaksid mind justkui aitama, hoolivad enam rahast kui meist endist. Mäda.

Liigume siis varemete vahel edasi. Meil on üks vana tehasehoone, kus me aeg-ajalt kokku saame.

Nagu lapsed, nukker liiva-aed kusagil kastide vahel, mäda, sünge, üksluine, ükskõikne. Halvimast halvim. Võime ju teeselda rõõmu. Süngus ei lahustu. Süngust tuleb juurde.

Võime ju teeselda irvitust või erutust. Kellelgi sellest parem ei hakka. Mäda. Sünge. Tuhandete lugude hulgast pidime valima just selle halvima. Lootusetu.

::::

Ja siis... üksik lapse naer kusagil eemal. Seinte vahele tekib auk. Seinad taanduvad. Puud ja põõsad, lehestik. Justkui keegi ammune tuttav. Kas mingisugune hõim on lähedal?