Nõuandeid

USB muideks liigub ruttu. Need ühika seadmed - neid ei maksa korda teha. Kättemaksuahel jätkub. Windows, Linux, Hari Om.

Mida rutem te võidate, seda vähem on teil lootust. Sein on madal, Buddha õpetus on kõrge. Tellige järgmine seade: XP.

Miks mul aind Dual on? Vaja ka Trial. Atlantise vajadused: Eesti. Uus mitmikmäng: kaunista seina portaaliga.

Ülesoo koht on veel võlgu. Õnneks paar kirvest mul. Kui jahihärra tuleb...

Niiviisi elades polegi vaja maksta. Talust saab ju õigepea squat. Hobused müüa. Rahvast ei voori.

Atlantise tank: pole. Tankist vaata ei näe kuigi hästi välja. Seega.. prrrr. Tiirutab keegi. Nii helikopter kui ka hobune on vähe. Ja müüa.

Osta mingi talu. Emale.

Luulet

Natuke ohtlik koht. Katsume ära vajuda, et ei märgataks. Tuli hiilib lähemale.

Välkkiire kristallilöök suunaga alt üles. Vette sa juba ei jõua. Katsume ära vajuda et ei märgataks.

Võtame puunoti kuju nagu krokodillid. Kahju et kuival maal. Me oleme haiged aga ei tohi tulla sinna.

Südameruum vajab saladusi. Mitte nagu see haige tont kes iga hetk otsad annab ja teiste asju lõhub.

Tänavatel karjed. Väga hea. Tuli hiilib lähemale. Kuna sa oled veel hullem kui Taavi, ei tohi me sind enam lubada.

Inimesed haiged, rahvas hullumas. Nagu ikka. Pööret ei tee, lõhkumist ei välista. Hull tont annab jõudu.

Sõduri vaist

Unustasin vastata. Oli mure järgmise koha pärast: kas Nõukogude Liidust tuleb välja astuda?

Nõukogude Liitu kui sellist enam ammu ei eksisteeri, aga mure sellise koha pärast on endiselt alles. Mis meist saab? Kuhu viib meid tulevik?

Seadsime endale eesmärgiks vastase küpsemise, aga nüüd kus vastane on küps nagu panni peal, pole me ise enam valmis ega suutelised seda sööma.

Kuigi me tahaksime teada, kus need mehed on ja kuhu nad läksid, ei tohi me seda teekest mööda sinnasuunas järgneda. Oleme alatud ja kobad.

Eestlase elu

Tõusen hommikul üles. Sajab lund. Heiskan oma maja katusele Eesti lipu. Istun autosse. Sõidan Toompeale hääletama. Hääletan president Kaljulaiu poolt. Sõidan koju tagasi. Teen teed.

Panen televiisorist Aktuaalse Kaamera mängima. Vaatan paraadi. Mängima hakkab muusika. Lülitan televiisori välja. Istun tagasi autosse. Sõidn paraadile.

"Mis muusika see olgu!?"
"Pidupäeva puhul."
"Mis pidupäeva puhul!? Meie riik on hädaohus."

Järgneb kõne. Ükski üksus ei tundu heas vormis. Ma ei tunne end turvaliselt.

Halastamatu.eu

Kuidas tagasi saada? Tuleb olla valmis ajatuks. Mõned teemad, mis nagu on. Ema nt iialgi ei lähe päriselt kodust ära, alati tuleb keegi.

Lööme lärmi, sõidame ringi ja karjume, et ema pole. Hulkurile jah siis ema rohkem see rännak. Filmi 300 algus näiteks väga hea. Kuidas ma tapan hundi? Põhimõte siis selles, et meest teatud perioodil ei tohigi keegi aidata. Mitte miski.

Olles katsumuse üle elanud, saab ta väärtuse, näiteks õiguse kõnelda. Ta on käinud seal, kus teised ei tohi või ei julge. Üksindus lahendab palju.

Kui me oleme oma elus mingil perioodil kinni, võib sel olla põhjalik ja sügav kaal. Ei pea kohe tõttama vabastama. Läbi seesmise tarkuse tõuseb tegelik väärtus. Selline inimene saab head võimu nautida üksnes kohe, kuna tal on see kogu aeg olemas.

Kadunud on aeg ruum ja tajud, ja sinu hing üksi on olematuse ees alasti. Kõik on näha, viimnegi kui tegu. Midagi tagasi pöörata pole kunagi võimalik. Süü võib olla ka väga hea tunne. Tehtud tegude vili.